Idufirma – mitte ainult koodikirjutajatele

Programmeerimine on vaid üks eriomane oskus tehnoloogiaettevõtete valdkonnas. Eesti idufirmad otsivad praegu enda ridadesse inimesi rohkem kui 200 vabale ametikohale.

Kuidas leidub selles valdkonnas nii palju vabu töökohti? Esimene ja ootuspärane vastus on seotud IT-tööjõu puudusega Eestis. See on innustanud mitut eraalgatuslikku programmi, mis püüavad noorte hulgas koodikirjutamise vastu huvi kasvatada.

Teemasse süvenedes paistab aga, et see pole ainus põhjus. Kohtasin tutvusringkonnas väikest uurimistööd tehes kahte sorti vastuseid.

“Ma ei teagi eriti idufirmasid.”

Start-up-maailm võib teemavõõraste inimeste jaoks olla tume maa. Idufirmasid teatakse peamiselt nn staaride järgi. Valdkonnaga vähem kokku puutunud inimeste jaoks võivad idufirmad tööandjatena paista riskantsed ja isegi arusaamatud.

Ehkki valdav osa inimestest peab turvaliseks suuri, aastakümnete pikkuse ajalooga ettevõtteid nagu Eesti Energia või Swedbank, näeme oma valdkonna sees vastassuunalist trendi. Tugevaid insenere tõmbab idufirmade poole, kuna need pakuvad suuremaid väljakutseid. Järjest rohkem on ka noori, kes esimese tööandjana eelistavad mitte suurkorporatsiooni, vaid paindlikumat ja julgete ambitsioonidega start-up’i.

“Start-up’id on ainult koodikirjutajatele.”

Vale puha – programmeerijate ametid moodustavad nimetatud 200 vabast kohast pisut rohkem kui kolmandiku. Ülejäänud kohad jagunevad müügiinimeste, klienditoe, tootejuhtide, disainerite ja teiste vahel. Isegi kui eeldada, et ühe kuulutusega püütakse värvata mitut programmeerijat, ei moodusta koodikirjutamisega seotud ametid rohkem kui poolt vabadest kohtadest.

Sama kehtib meie Eesti kontori tööpakkumiste puhul – 16 vabast ametikohast on koodikirjutamisega seotud seitse.

Soovitan tehnoloogiavaldkonnast huvitatud inimesel mitte lasta end hirmutada koodikirjutamisest, vaid pigem mõelda, kuidas tema olemasolevad oskused võiksid tehnoloogiamaailma edasi aidata.

Autor: Martin Sokk