Kadestan Brexiti valinud britte

Eesti riigi õlgadele vajub see raske koorem 2018. aasta esimesel poolaastal. Meie bürokraadid peavad juhtima umbes 200 tööorgani tegevust. Töögrupid käivad Eestis koos mitusada korda, samuti toimuvad eri valdkonna ministrite kohtumised.

1000 uut ametnikku

Kogu protsessi muudab kulukaks juhtriikide roteerumine lühikese aja järel, sest kuue kuu pikkuseks perioodiks peab iga riik komplekteerima enda meeskonna. Eestile tähendab see lisaks 1000 ametniku palkamist. Kusjuures neid ei palgata ainult selleks pooleks aastaks. Ettevalmistusperiood eesistumiseks on mitu korda pikem kui eesistumine ise. Peale ametnike on veel vaja suurendada teenindavat personali, kes hoolitsevad logistika, tehnika, delegatsioonide saatmise, pressiga suhtlemise ja paljude teiste ülesannete eest.

Summa, mille riigid oma eesistujamaa kohustuste täitmiseks surnuks löövad, on riigiti väga erinev. Näiteks Sloveenia sai hakkama 55 miljoni euroga, nendelt teatepulga üle võtnud prantslastel kulus aga koguni 160 miljonit eurot. Eesti kulud on suurusjärgus 75 miljonit eurot, kirjutas kevadel Eesti Ekspressis ajakirjanik Mikk Salu. See tähendab, et iga eesistumiseks kulutatud päev läheb meil maksma ligi 400 000 eurot.

Meie kaks kõige suuremat kulurida on personal (26 miljonit eurot) ja majandamiskulud (25 miljonit). Kolmas suur kulurida on igasugused üritused. Ametnike juurdepalkamiseks ja nende koolitamiseks on loogiline põhjus. Eesistujariik ei saa valida, milliseid valdkondi ta juhib või millega tegeleb. Eesti ametnikkond peab nende kuue kuu jooksul olema suuteline tegelema ka vaalapüügi, oliiviõli või millegi veelgi eksootilisemaga, nagu ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus riigikantselei ELi asjade direktor Klen Jäärats.

Vaalasid ja oliiviõli puudutava pädevuse hankimine pole aga meie ametnike ainus mure. Peale lisatööjõu ning ametnike koolitamise tuleb leida koht, kus need sajad nõupidamised ja koosolekud ning arvukad kohtumised saaksid toimuda. See pole sugugi nii lihtne ülesanne, kui esmapilgul tundub. Eestil pole sobivat konverentsikeskust ja mis veelgi hullem - meil pole isegi sobivat lauda, et eesistumisajal toimuvaid kõige olulisemaid kohtumisi korraldada.

Saali keskel peab olema ümmargune või neljakandiline kuni 86 inimesele mõeldud laud. See laud on omakorda ümbritsetud järgmise ringiga ministreid saatvatele ametnikele. Kõige lõpus kolmas ring ehk tõlkeboksid, kirjeldas Mikk Salu märtsi lõpus Eesti Ekspressis ilmunud artiklis probleeme, millega eesistumist korraldav meeskond Eestis praegu tegeleb.

Maast leitud raha