Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpp skeemile tooda-tarbi-viska minema

    Madis Tilga

    Inimeste omandusse ei saa ressurssi ega tooteid päriseks anda, sest nad ei suuda piisavalt säästlikult toimetada, leiab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis nõunik Madis Tilga.

    Digiäri ja teenussektori vingele kasvule vaatamata on majanduse baasiks endiselt loodusvarad – biomass, metallid, vesi, mineraalid – ja seda nii otseselt toorainena kui ka ökosüsteemi teenustena soodsa elu- ja majanduskeskkonna loomisel. Need ressursid on ammendumas. Viimase 40 aasta jooksul on materjalide kasutus suurenenud kolm korda, 22 miljardilt tonnilt aastas 70 miljardile tonnile 2010. aastal. Trendi jätkudes on see number 130 miljardit tonni aastaks 2050, see on maakera ressursside 400protsendine ülekasutamine.
    Majanduskasvu ja materjalikasutuse vahel on selge võrdeline seos, mis paistab kätte majanduslanguse aegadel. Nagu selgub, kergitab materjalikasutust tarbimine, mitte niivõrd rahvastiku kasv. Siit nähtub, et suurema tarbimisega riikides on ka materjalikasutus suurem. Euroopa ja Põhja-Ameerika materjalikasutus inimese kohta on üle 30 tonni, Aafrikas, Indias 5 ja 10 tonni vahel aastas. Nii et majanduskasvu ja materjalikasutust ei ole meil õnnestunud lahti siduda rohemajanduse helgele manifestile vaatamata. Meie baasmajandus on endiselt ekspansiivne. Lisaks seisame silmitsi kliimamuutustega, mis tähendab fossiilipõhiste toodete drastilist vähendamist.
    Ainuke alternatiiv majandustegevuse elus hoidmiseks on ringmajanduse ja biomajanduse juurutamine. See tähendab materjalide taas-, ring- ja uuskasutust. Kaob jäätmete mõiste, iga tükk tuleb parimal võimalikul moel uuesti kasutusse võtta. Tooda-tarbi-viska minema lineaarne mudel ei sobi tänapäeva. Et tegemist on süsteemi muutusega, siis ei piisa lihtsalt sellest, kui poogime ringkasutuse lineaarse mudeli külge. See tähendab kogu tootmise ja tarbimise ümber kujundamist.
    Omamise asemel kasutame
    Tarbija jaoks on ringmajanduse üks väljendusviis see, et omamise asemel hakkame kõike rentima ja ostma teenusena. Ostame külmutus-, pesupesemis-, transpordi-, käekotiteenust jne. Inimeste omandusse ei saa enam ressurssi/tooteid päriseks anda, sest ilmselt ei suuda nad piisavalt säästlikult toimetada ja ressursivoogude haldamine muutub väga keerukaks.
    Ideaalis peaks tekkima ka nn virtuaalne ressursside pank, mis võimaldab määrata ressursile õiglase hinna ettevõtte jätkusuutlikkust kirjeldava litsentsi alusel. Hinna määramine kujuneb muidugi keeruliseks, sest senimaani väljendub ressursside hind pigem selle hankimise ja töötlemisega seotud kuludes. Materjalil endal hind justkui puudub, maavara jms tasud väljendavad seda vaid kaudselt.
    Kuigi keegi ei kujuta päris täpselt ette, kuidas see kõik tööle hakkab, on rida ettevõtteid igatahes otsa lahti teinud. Jaapani väikefarmer, kes suudab oma väikselt põllult saada kuni 50% suurema saagi võrreldes tavapärase intensiiv-viljelusega, sest ta on loonud ökosüsteemi, kus taimekahjurid on toiduks partidele, oma roll on kaladel jne, kasutamata seejuures pestitsiide ja mineraalväetisi. Renault, kes kogub vanade autode juppe, korrastab need ning pakub varuosadena kasutatud autodele – pole ju mõtet vanale autole uut varuosa toota. Islandlased suudavad kalast kasutada juba 80%, teha sellest ilutooteid, toidulisandeid, ehteid ja nahakudede taastamise plaastreid. Šotlased pruulivad õlut leiva jääkidest. Google remondib oma servereid, taastab juppe ja hangeldab varuosadega järelturul. Või olgu meie omamaised näited – Reet Ausi välja töötatud rõivatööstuse jääkide kasutamise süsteem, okastest tehtud sisekujundus- ja akustikapaneelid OKKA või noorte teadlaste jääkželatiinist loodud uus nahaidentne materjal (Gelatex) rõivatööstusele. Rootsis avati maailma esimene ostukeskus, kus müüakse ainult taaskasutatud, parandatud ja uuskasutusväärtusega kraami.
    World Business Council for Sustainable Development tellitud uuringu järgi tähendab ringmajanduse juurutamine 4,5 triljoni dollari lisandumist majanduse vereringesse aastaks 2030.
    Muutused juba toimuvad. Tulevik on kohal, aga pole veel kõigile näha.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Inflatsioon muudab luksuslikud käekotid ostjale taskukohaseks
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Pulliturg jätkub: S&P 500 lõpetas nädala kõrgeimal tasemel alates augustist
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Keskkriminaalpolitsei uurib Olerexi võimalikku rohepesu Lisatud Olerexi kommentaar
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.