Tallinna kinnisvarahinnad on Vilniuse või Riia omadest juba 15-40% kõrgemad, sellist kasvu ei toeta ei Eesti majanduskasv ega palgakasv.  

Suur hulk esmakordsetest koduostjatest on ikka veel Baltimaade 1980ndate beebibuumi põlvkond, ehkki selle viimased aastakäigud, kes kinnisvarabuumi ajal eluaseme ostmiseni ei jõudnudki. Kui see põlvkond on endale kodu soetanud ning uute eluasemete nõudlus hakkab sõltuma peamiselt väikesest 1990ndate põlvkonnast, leeveneb ka kinnisvara hinnasurve.

Usutavasti jõuab see hetk kätte juba lähiaastail, ning siis tuleb arvestada ka kahaneva nõudluse mõjuga Eesti ehitussektorile.  

Praegune kiire hinnatõus Eesti kinnisvaraturul tekitab õigustatud küsimuse uue mulli kohta, kuid praegust olukorda ei tohiks siiski võrrelda kümne aasta tagusega. Toona oli kõigi Balti riikide majandus äärmiselt moonutatud ja tasakaalust väljas, mis tegi ka kriisi tipphetked 2008. ja 2009. aastal rängaks. Tänane olukord erineb tollasest suuresti. Pankade laenuportfellid kasvavad palju aeglasemalt ja pangad laenavad välja hoiustajate raha, mitte enam turult kokku laenatud raha. Pangandussektor on ka hästi kapitaliseeritud ja Eesti majapidamiste laenukoormus pole Euroopa mõistes kuigi suur.