Peeter Võrk • 3. august 2017 kell 4:00

Numbrisõda lahvatas uuesti

Õlled  Foto: Raul Mee

Üle 40% kogu Eesti õllemüügist hakkab käima lõunapiiril, kinnitab Peeter Võrk Eesti Õlletootjate Liidust.

Tarbijatel on praktiline piirikaupluseid külastada, sest hinnad kodupoes ja piirikaupluses erinevad kohati ligi kaks korda. Näiteks õllekohvri jaehind Pärnu kaupluses on 19 eurot ja Ikla piiripunktis 9 eurot. Hinnaerinevust suuremate koguste kohta saab igaüks ise arvutada.

Toiduliit kogus sel suvel kokku alkoholitootjate ja maaletoojate esindusorganisatsioonidelt statistika, mis koondab 2017. esimese poolaasta tegelikke piirikaubanduse müüginumbreid ja sellest tulenevat arvestust maksude kohta, mis riigieelarvesse laekumata jäävad.

Kuidas andmed koguti?

Alkoholitootjad ja maaletoojad oskavad saatelehtede alusel üsna täpselt öelda, kui palju konkreetseid tooteid nii põhja- kui ka lõunapiirile müüdi. Need andmed koguti tootjate ja maaletoojate esindusorganisatsioonide poolt kokku ning koondati tervikvaateks, mille alusel on arvutatud riigieelarvesse saamata jääv maksutulu.

Tootjate esitatud ja toiduliidu kogutud andmetel on juba esimesel poolaastal müüdud lõunapiirile 7,1 miljonit liitrit õlut ning alkoholi kokku 9,7 miljonit liitrit. Selle tulemusena on riigil jäänud saamata lõunapiiril müüdud koguste pealt esimesel poolaastal ligikaudu 24 miljonit eurot maksutulu (see number sisaldab nii aktsiise kui ka käibemaksu).

Rahandusministeeriumi esindajad saatsid seepeale pressiteate, milles väideti, et esimese viie kuuga (ehkki tootjate kokkuvõte oli poolaasta kohta) toodi Lätist Eestisse umbes 500 000 liitrit õlut. Tõsi küll, hilisemas pressiavalduses tunnistati valeväidet ja täiendati, et õlut toodi Lätist võrreldes mullusega kõigest 500 000 liitrit rohkem.

Õlletootjate liidu poolt väidame, et kaudsel meetodil kogutud viie kuu andmete võrdlemine tootjate  kuue kuu tegeliku müügistatistikaga on ebaprofessionaalne ning rahandusministeeriumi esitatud numbrid õllemüügi kohta erinevad kardinaalselt tootjate tegelikest müüginumbritest. Loomulikult on mugav valitsusel meie andmeid kahtluse alla seada, aga samas on võimalik maksu- ja tolliameti abil neid andmeid lihtsasti kontrollida.

Riigil jääb jõuliselt kasvava lõunapiiri kaubanduse ja hääbuva põhjapiiri ekspordi tõttu juba sel aastal umbes 68 miljonit eurot maksutulu saamata (see number sisaldab nii aktsiise kui ka käibemaksu). Selle aasta esimesel poolaastal oli Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe kahekordne, mis on juba põhjustanud selle, et ligi 20% Eesti õlleturust on kolinud lõunapiirile.

Alates 1. juulist, mil hakkas kehtima täiendav alkoholiaktsiisi tõus, on Eesti ja Läti õlleaktsiiside vahe rohkem kui kolmekordne. Ning järgmise aasta aktsiisitõuse Eestis ja Lätis arvesse võttes (väärib mainimist, et Läti erakorraline aktsiisitõus kokkuvõttes ei vähenda aktsiisimäärade vahet, vaid hoopis suurendab seda), võime kindlalt väita, et piirikaubanduse maht vähemalt kahekordistub.

Prognoosime, et üle 40% kogu Eesti õllemüügist hakkab käima lõunapiiril.

Eesti agressiivne aktsiisipoliitika on riigieelarve seisukohast kahju(m)lik ning 2017. aasta lõppedes on võimalik faktilise täpsusega saada kinnitust sellele, mitu miljonit eurot maksutulu kingime lõunanaabritest maksumaksjatele.

Hetkel kuum