Viimase aasta jooksul on vähenenud nii võlgnike arv kui ka võlasumma ja ettevõtjad kasutavad üha rohkem võimalust maksuvõlg ajatada.

Eelmise aasta esimese poolaasta lõpus oli maksuhalduril aktiivses sissenõudmises 5863 äriühingu võlg kokku 130 miljonit eurot. Aastaga on selliste võlgnike arv vähenenud 653 isiku võrra ja võlasumma 4,6 miljoni euro võrra. Aktiivses sissenõudmises on nende äriühingute võlad, mis ei ole likvideerimisel, pankrotis ega lõpetatud ning võlg ei ole ajatatud. Keskmise võla suurus on neil aastaga veidi kasvanud ning tõusnud – 22 266 eurolt 24 163 eurole. Sageli on maksuvõla tekkimine tingitud tehingupartnerite tasumata arvetest.

Üle 1700 ettevõtte on aasta jooksul makseraskustest üle saanud ja selleks kasutatakse üha rohkem maksuvõla ajatamist. 2017. aasta esimese poolaasta lõpus oli võlg ajatatud 2269 äriühingul ja summas 43 miljonit eurot. Viimase nelja aasta jooksul on ajatatud võla suhe maksuvõla kogusummasse järjest kasvanud. See näitab, et äriühingute maksukuulekus on kasvanud ning ettevõtjatel on soov maksuasjad korras hoida.

Maksuvõla tasumise ajatamine on ajutiste makseraskuste korral ettevõttele mitmel põhjusel kasulik. Ajatamise korral võlga ei sundtäideta, saab taotleda intressimäära vähendamist ja ajatatud maksuvõlaga võib osaleda riigihangetel.