Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärtuemand on muinasjutust, aga Lehman päriselust

    Kilvar KesslerFoto: Andres Haabu

    Reeglite rikkumine panganduses ei ole mingi peeglitagune maailm, vaid päris elu, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.

    Lugesin huviga Äripäevas 16.11.2017 avaldatud artiklit „Ärtuemand loob ja lammutab“. Kirjutisest jäi mulje, et pangandussektor tegutseb raamatust „Alice Imedemaalt“ tuntud peeglitaguses maailmas. Pangajuhist autorile oli mureks regulatsioonide raskus ja regulaatori sirgjoonelisus laiemalt, samuti asjaolu, et rahapesu tõkestamise süsteemi osiseks on ka finantsvahendajad.
    Pangad, pankurid, ahnus, raha, reeglid, rikkumised ja järelevalve ei ole peeglitagune maailm, vaid päris elu. Euroopa inimesed on pidanud nõrkade pankade päästmiseks kulutama üle 1,5 triljoni euro. Poolteist miljonit miljonit ettevõtjate, töötajate, meie kõigi makstud maksude arvelt. Panga kvaliteedi aga määrab esmalt ikka juhtkond, mitte keegi teine.
    Euroalal tegutseb 4839 panka. Nii mõnegi puhul on krediidiportfell kehva kvaliteediga, mis ei võimalda neil enam parimal moel täita oma funktsiooni – krediteerida majandust. Zombie-pankade suur arv on ajendanud isegi Euroopa Keskpanga presidenti viitama sellele, et Euroopa on ülepangastunud.
    Pangad on pidanud maksma miljardites eurodes trahve rahapesu ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumiste eest. See raha on tulnud pankade klientide ja omanike arvelt. Pankade rikkumiste taga on otse või kaude olnud ikka juhtkond – keegi ei ole reegleid rikkuma sundinud.
    Ja mis kõige olulisem: turul toimib päris konkurents. Omavahel konkureerivad regioonid, suured ja väiksed pangad, pangad ja teised finantsturud, sealhulgas uued tulijad, nagu fintech’id jne.
    Pankade eriline roll
    Kokkuvõttes on finantsturu reeglid rahvusvahelise konkurentsi ja kohaliku inimese kaitse viljad, ühiskondliku tellimuse väljendus. Viljad võivad olla kibedad või magusad, see sõltub paljudest muutujatest. Tegelikult aga on reeglid demokraatias meie enda, rahva kehtestatud.
    Eraldi tuleb selgitada käsitlust, mis paneb vastastikku välistavasse sõltuvusse uued ärivõimalused ja rahapesu tõkestamise. See võib nii olla muinasjutumaailmas. Tegelikult on ju ühiskonnad kokku leppinud, et pankadel ning teistel finantsvahendajatel on oluline roll rahapesu tõkestamisel ja ka finantssanktsioonide täitmisel. Milline on selle pankuri südametunnistus, kes kasuahnusest või hooletusest võimaldab tuumatehnoloogiat hankival paariariigil oma musti tehinguid teha ja sellega seada ohtu üleilmse julgeoleku? Kui vaadata suurtele krediidiasutustele määratud karistusi, siis paraku on selliseid pankureid mitte üksikuid, vaid palju.
    Pärismaailmas peab pankade äri riskisusele peegelduma sisekontrollisüsteem. Mida suurem riskiisu, mida enam või keerulisemaid riske võetakse, seda arenenum ja täpsem peab olema ka riski kontrolliv pool. Teinekord kipub aga kiiresti areneval organisatsioonil jääma riskikontroll tagaplaanile. Ka stabiliseerunud finantsvahendajale on kontroll lühiajaliselt pigem kulu, riskivõtmine aga tulu. Siin peab järelevalve suunama panku mitte unustama ka riskide kontrollimist ning vajadusel innustama üle vaatama ärimudelit, kui panga organismis on olulist tasakaalustamatust.
    Üha keerukama regulatiivse maastiku juures on niisiis oluline, et pangad teadvustaksid oma erilist usaldusseisundit ühiskonnas ja annaksid ühese hinnangu eksinud kolleegidele. Eestis on sellega lood pigem hästi.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Euribor ja kõrged hinnad mitmekordistasid koduostjate kulusid
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.