• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,85%63 423,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−1,85%63 423,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,53
Tallinna haigla ehitamine Lasnamäe servale on väga õige mõte ja sama hea idee on ühtne ülikoolihaigla Eestile, kirjutab Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.
Raul-Allan Kiivet
  • Raul-Allan Kiivet
  • Foto: Julia-Maria Linna
Praegu elavad need kaks ideed omaette elu, aga peaksid olema osaks üleriiklikust visioonist ehk haiglavõrgu arengukavast. Sellist arengukava kahjuks veel ei ole, kuid oleks vaja leppida kokku, millise profiiliga pädevusi igas haiglas välja arendatakse ja kuidas korraldatakse haiglatevahelist tööjaotust. Eeskätt on tööjaotus vaja paika panna Tallinnas ja siit ka alustame.
Tallinn tundub Eesti mastaabis küll suurlinnana, kuid ühe täisvõimekusega haigla käigushoidmiseks jääb töömahtude aspektist kõvasti puudu. Seda hoolikam peab olema uute hoonete projekteerimisel, et töömahud oleks piisavad pädevuse ja kogemuse arenguks.
Meediakajastustest jääb mulje, et Tallinna haigla ehitusest kujuneb suur rõõm hoopis ehitajatele ja tehnoloogiamüüjatele, sest kavas on dubleerimine vähemalt kolmes ressursimahukas valdkonnas.
Ühtse ülikoolihaigla idee on suunatud eeskätt arstiõppe ja arstiteaduse baasi suurendamisele läbi haigete piisava arvu ja mitmekesisuse, millega koos tõuseb kindlasti kasu ka haigete ravitulemustele ja -korraldusele.Mitte et Eestis jääks haigeid vähemaks, vaid et tänapäeva ja tuleviku meditsiin on väga spetsialiseeritud. Spetsialiseerumise paradoks on aga selles, et üha enamate haigete aitamiseks ei piisa ühe eriala spetsialistidest, vaid vaja on mitmekesiste oskustega meeskondi.
Väikeses Eestis tuleb haiglaravi ja eriarstiabi planeerimisel lähtuda kainest talupojamõistusest – kriitiliselt olulisi tegevusi, mis vajavad personali eriväljaõpet ja ööpäevaringset valmisolekut ning mahukaid investeeringuid seadmetesse ja infrastruktuuri, suudame Eestis üleval pidada ainult kahes haiglas.
Ükski haigla pole ülearune
Selleks, et meil oleks Tallinnas viie aasta pärast kaks võimsat pädevuskeskust, oleks riigil ja Tallinna linnal mõistlik asutada sihtasutus Tallinna Haigla. Riik panustaks asutajana laenuraha, millest ehitada uus haiglahoone, kuhu kokku tuua kolme Tallinnale kuuluva haigla patsiendid ja personal. Tallinn annaks sihtasutusele üle senised kolm haiglahoonet, mis pärast uue haigla valmimist ümber ehitada-kujundada rahvusvahelisel tasemel taastusravi ja järelravi haiglateks ning õendushaiglateks.
Kuigi arstiabi kättesaadavuse võtmes on Eestis alati muretsetud maaelanike ja aktiivravi haiglate pärast, on Tallinna elanike jaoks just järel- ja hooldusravi kõige kättesaamatum ehk õigemini olematu. Valitsuse ja Tallinna ühisotsus luua lisaks aktiivravi pädevuskeskustele ka Põhja-Eesti elanike vajadusi rahuldav hooldusravi taristu oleks ilus kingitus Eesti riigi juubeliks ja tagaks tänulike elanike hääled kevadistel valimistel.
Eestis ei ole ükski haigla, haiglatöötaja ega ravivoodi ülearune – igal haiglal on Eestis talle omane profiil ja ülesanded. Tervikpilt haiglate tööjaotusest ja koostööst haiglavõrgu arengukavas on eelduseks, et arengud igas haiglas toimuks eesti elanike parima ravi huvides.
Autor: Raul-Allan Kiivet

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele