USA keskpank vormistas lahinguvõidu

Tuleb tunnistada, et Föderaalreservi nõukogu (FOMC) serveeris möödunud kolmapäeval turgudele korraliku üllatuse. Maksimaalne, mida istungilt eeldati, olid vihjed selle kohta, kas ja millal võib oodata uut rahatrükiprojekti ehk QE3.

Samuti oodati huviga esmakordselt avaldamisele tulnud pikaajalisi intressiprojektsioone. Aga kindlasti mitte seda, et baasintressimäär, mis varasemalt oli lubatud fikseerida 2013. aastani, lüüakse nüüd lukku vähemalt 2014. aasta teise pooleni. Tähtajaks, mille kohta mõnede analüütikute hinnangul võiks kasutada ka määratlust „igaveseks“.

USA majandusnäitajad on viimasel ajal olnud päris lootusrikkad. Tööturg ja tarbijate kindlustunne on paranemas, põhilised majandusharud tasapisi elavnemas. Reedel avaldatud SKP kasv IV kvartali andmetel (2,8% aastas) jäi küll prognoositule veidi alla, kuid oli siiski oluliselt kõrgem kui kolm kuud varem (1,8%).

Kõigi nende faktide taustal on mõnedki vaatlejad eeldanud, et USA-l ei ole ehk lähiajal üleüldse põhjust rahapoliitikat lõdvemaks lasta. FOMC tõestas aga veel kord, et ajab süsteemset rahapoliitikat ja teeb kõik endast sõltuva, et majandust omalt poolt turgutada.

Möödunud nädala kokkuvõttes odavnes USA dollar põhivaluutade suhtes keskmiselt 1,75 protsenti, sealhulgas euro suhtes 2,56 ja frangi suhtes lausa 2,66 protsenti. Kusjuures tegemist oli teise langusnädalaga järjest ja mitmed märgid viitavad, et trend võib väga vabalt ka jätkuda ning EURUSD kerkida vähemalt 1,35 tasemele.

Oponendid tuletavad muidugi siinkohal meelde, et ülemaailmne majanduslangus ja sellega kaasnev pessimism on alati dollarit tugevdanud. Ükskõik kui suures jamas ei ole USA enda majandus ja kui suured Ühendriikide valitsuse võlad, on dollar siiski keskne turvavaluuta, mis läheb kaubaks kohe, kui turgude riskiisu korrakski sulab.

Kuna valuutaturu trende juhib suuresti euro ja dollari vahekord, sõltub USD edasine käekäik suuresti nii USA enda kui euroala arengutest. Ja kindlasti tasub tähele panna, et turud on iseenesest tugevasti meelestatud eurot ostma, just nagu hakkaks kohe-kohe kogu euroalas taevamannat sadama, kuigi tegelikult lähevad asjad kiirelt allamäge.

Alanud nädalal jagub turgude tähelepanu nii siia- kui sinnapoole Atlandi ookeani.

Tänasel Euroopa Ülemkogul on arutusel euroala uus fiskaallepe. Paraku võib viimaste uudiste põhjal küll kahelda, kas see täna ka lõplikult sõlmitakse, kuivõrd vastuolusid ja eriarvamusi jätkub.

Endiselt on lahtine Kreeka võlgade mahakandmise küsimus, milles selgus võib, aga ei pruugi saabuda samuti lähiajal. Olukorrale lisab jumet Saksamaa äsjane ettepanek anda Kreeka riigi rahandus Euroopa institutsioonide vahetu kontrolli alla. Iseasi, kui palju Kreeka teema saab enam turge mõjutada, kuna tõenäoliselt on nende maksejõuetus juba hindadesse kaubeldud.

Teiselt poolt Suurt Lompi on kindlasti oluline Föderaalreservi juhi Ben Bernanke esinemine neljapäeval Esindajatekoja eelarvekomitees. Tõenäoliselt pommitatakse teda eeskätt küsimustega QE3 teemadel, mis jäid eelmisel nädalal täiesti ebamääraseks.

Reedel avaldab USA oma keskse tööturunäitaja – NFP ehk töötajate arvu muutuse sektorites peale põllumajanduse. Kauplejatel tuleb olla moraalselt valmis, et number on tugev ja dollar nõrgeneb veelgi.

Kuidas ka ei vaataks - USA positsioon üldises valuutasõjas on lähiperspektiivis kadestamisväärselt hea. Asjalood võivad muutuda, kui Saksamaa lõpuks järele annab ja Euroopa Keskpank rahatrükimasinad tööle paneb. Küsimus ilmselt ei ole, kas see juhtub, vaid millal.