ÄP: konkurentsieelis mõraneb

Kohtuasja aluseks olnud juhtumis maksis Eesti firma üle lahe tööle saadetud ehitajaile kaheksa eurot tunnis, mis on viiendiku võrra väiksem Soome elamuehituses kollektiivlepingu järgi makstavast palga alammäärast.

Riigikohtu otsuse järgi pole pädev Eesti tööandja väide, nagu ei kehtiks põhjanaabrite kollektiivlepingu tingimused eestlastele, kelle töölepingud pole sõlmitud Soomes. Sisuliselt on olukord sama juba alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga kevadel 2004. Euroliidu reeglite järgi tuleb oma töötaja välisriiki lähetanud Eesti ettevõtjal maksta talle sellist töötasu, mis kehtib riigis, kus lähetatud inimene töötab – viitas riigikohus ELi direktiivile.

Paljudele siinsetele firmadele tähendab riigikohtu otsusest lähtumine kulude suurenemist, töötajaile teisalt sissetuleku paranemist. Kindlasti on küllalt neid Eesti ettevõtteid, kes selliseid nõudeid eiravad. Nüüd peavad nad arvestama, et töötajad võivad suuremat palka soovides viidata riigikohtu otsusele. Ja mida suurem on nende sissetulek, seda parem ka Eesti majandusele, sest märkimisväärne osa Soomes teenitud rahast kulutatakse ilmselt Eestis, aidates elavdada meie siseturgu.

Eks selle pärast eestlased Soomes töötavadki, et saavad seal oma oskuste ja kogemustega suuremat sissetulekut, kui oleks nende palk Eestis. Soomes töölkäimine oli masu üle elamiseks võrdlemisi lihtne lahendus tuhandetele eestlastele, ka neile, kellel puudus erialane haridus või isegi valdkonnas töötamise kogemus. Nüüd on tööpuudus Eestis majandussurutise ajaga võrreldes jõudsalt vähenenud ning seega võiks üha enam inimesi kodumaal rakendust leida. Samas on üks inimesi Soome tööle ajav põhjus ka soov endale Eesti makstavat suuremat pensioni välja teenida. See ajend jääb ilmselt lähitulevikuski üheks Eesti tolmu jalgadelt pühkimise motivaatoriks.

Samas ei tähenda eelmisel kolmapäeval tehtud kõrge kohtu otsus, et eestlaste kui Põhjamaades odava tööjõu aeg on kohe läbi. Ka Soome miinimumpalka makstes saab Eestist sinna tööle hea spetsialisti, seevastu kui soomlasest sama hea spetsialisti hind on viiendiku või kolmandiku jagu kallim. Eesti ettevõtjal on kasud ikka sees, töötajal samuti.

Kindlasti ei kiida Äripäev heaks maksupettust ega ka töövõtjate tüssamist. Kui palk ja töötingimused on kokku lepitud, tuleb leppest ka kinni pidada. Ning nüüd saime taas kord kinnituse, mille järgi minimaalset töötasu arvutada. Kuna riigikohtu lahend on lõplik, siis võib sellele edaspidistes vaidlustes julgesti tugineda.

 Võõrsile tööle lähetatud inimesed omakorda peaksid tundma seadusi ja regulatsioone, mis kehtivad nende töökohaks olevas riigis. Kõnealune kohtuasigi sai alguse sellest, et töölepingute ülesütlemisel ei maksnud ettevõte meestele ületunnitöö eest ja arvutas töötasu vähem, kui näeb ette Soomes ehitustöölistele kohalduv kollektiivleping.

Riigikohus on viimasel ajal  teinud teisigi otsuseid, millel on suur mõju Eesti ettevõtlusele. Üleeilse Äripäeva kaanelugu rääkis riigikohtu otsusest, mille loodud vastutusotsuste pretsedent muudab edaspidi jõulisemaks ja mõistuspärasemaks maksuvõlgade sissenõudmise firmadelt. Toimetuse arvates tuleb see Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ainult kasuks.

Autor: 1185-aripaev