- OMX Baltic0,1%299,08
- OMX Riga−0,28%890,57
- OMX Tallinn0,21%2 059,28
- OMX Vilnius−0,1%1 203,29
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 100−0,49%8 932,02
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,9
- OMX Baltic0,1%299,08
- OMX Riga−0,28%890,57
- OMX Tallinn0,21%2 059,28
- OMX Vilnius−0,1%1 203,29
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 100−0,49%8 932,02
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lätlased pelgavad euro tulekut ja nutavad kaduvat latti taga
Euroopa Komisjoni roheline tuli Läti liitumisele eurotsooniga ei leidnud Eesti lõunanaabrite juures teab kui sooja vastuvõttu. Lätlaste jaoks tähendab euroalaga ühinemine ühtaegu nii euro käibeletulekut kui ka lattide ärakaotamist ning suurem osa avalikust diskussioonist ongi keskendunud viimasele, kirjutab news2biz Latvia toimetaja Didzis Veinbergs.
Läti avalikkus suhtub euro tulekusse üldiselt nii, nagu oleks Läti saanud järjekordse hirmsa löögi, millest ta enam eales ei toibu. Toetus eurole on jäänud erakordselt väikeseks. Viimaste küsitluste andmetel on euro poolt 38% elanikest, ja seda numbrit on peaminister Valdis Dombrovskis esitlenud saavutusena, sest mõni kuu tagasi oli toetus kõigest 33%. On rahvaliikumisi, mis kutsuvad üles latti säilitama ja isegi mässama, süüdistades valitsust reetmises. Tõsi küll, mässuüleskutsed pole vilja kandnud. Isegi Läti ettevõtjate arvamused lähevad lahku: ehkki nende seas on toetus eurole keskmisest suurem, on just ärimeeste seast tulnud ka veenvamad eurokriitikud. Mis siis lätlastele euro juures ei meeldi?
Euro tuleku ja lattide kadumise ümber käivatest aruteludest on näha, et Läti oma latil on tugev sümboolne väärtus. Käibele võetud iseseisvunud Lätis aastal 1922, meenutab see raha esimese vabariigi aegset nn kuldset ajastut, milles nähakse eranditult kõike seda, mida tänane Läti väidetavalt ei ole: uhke rahvusriik arenenud majanduse ja kõrge elustandardiga.
Nõukogude okupatsiooni ajal pärandati hõbedasi viielatiseid põlvkonnalt põlvkonnale nagu kallist perereliikviat ja liigutavat mälestust, et kord oli lätlastel oma riik. Tänagi on see sümboolne side tugev. Kui Läti Pank otsustas mündi mullu uuesti välja lasta, osteti kogu 10 000mündine väljalase paari päevaga ära, ja inimesed seisid müntide omandamise nimel tundide viisi järjekorras. Nii on arusaadav, et lattide väljavahetamine eurode vastu võib esile kutsuda samasuguseid emotsioone nagu ettepanek välja vahetada Läti lipp või hümn.
Mis meeleolud Lätis euro tuleku eel valitsevad ning milliseid argumente kasutab valitsus eurotsooniga liitumise plusse välja tuues, loe tänase Äripäeva paberlehest.
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele