• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 31.10.13, 06:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suukorvistamise katse kohtus

Harju maakohtu otsus keelata kohtusüsteemist kriitilises toonis kirjutanud Äripäeva ajakirjanikul osaleda kohtuistungi loob Eestis pretsedendi, mis seab ohtu sõnavabaduse ning kahjustab kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Kriitiline arvamuslugu ei ole kindlasti küllaldane ja sobiv põhjus, mida ette tuues konkreetset kohtuistungit kajastama tulnud ajakirjanik kohtusaalist minema saata. Nimelt seda tegi aga Harju maakohtu esindaja eile  Autorollo kohtuistungil.
Kohtuniku otsuse ajakirjanikule vahendanud maakohtu pressiesindaja  vahendas selgituseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi, mille kohaselt võib kohus asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul. Eesti praktikast ei ole seni teada, et lugupidamatuseavalduseks võiks pidada avaldatud arvamusartiklit.
Selgitusele lisandus märkus, et ajakirjanik lindistas eelmist istungit selleks kohtult eelnevalt luba küsimata. See on otsitud põhjendus, sest ajakirjanik lülitas diktofoni välja kohe, kui tal paluti seda teha, ja teha paluti tal seda kohe, kui ta oli diktofoni sisse lülitanud. Nii et mingit lubamatut lindistust Äripäeval ei ole, nagu pole olnud ka soovi kohtu reeglitega vastuollu minna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Otsuse ajakirjanik Katariina Krjutškovat  saali mitte lubada tegi kohtunik Anu Uritam, kes on esitanud ka pressinõukogule kaebuse sellesama, 03.10 Äripäevas ilmunud arvamusartikli „Kohtuhärrad, kes teist vastutab?“ peale, süüdistades Äripäeva ebaõigete faktiväidete esitamises. Ebaõigeid faktiväiteid Äripäev esitanud ei ole, küll aga tunnistasime, et üks arvamusartikli lause võib anda mitmetimõistmise võimaluse. Selle lause parandasime veebiväljaandes ära ning palusime selle pärast vabandust ka paberväljaandes.
Justiitsministeeriumi kaitseb kohtunikul õigust otsustada, missugust konkreetset ajakirjanikku sellele või teisele istungile lubada. Seevastu Harju maakohtu esimees Helve Särgava, kellele säärane otsus tuli samuti üllatusena,  jagab toimetusele mõistetavat loogikat: kui tegemist on avaliku aruteluga, siis ei ole alust keelata seda kajastada konkreetsetel ajakirjanikel; kui aga istung on kinniseks kuulutatud, siis ei saa seal osaleda ükski meediaväljaanne. Leiame, et arvamusloo avaldamine ei saa olla kohtuistungi kajastamise keelu põhjus.
Möödunud aastal leidis kohtunikueksamikomisjon, et Anu Uritam ei sobi kohtunikuametisse. Sellise hinnangu põhjusi ei avaldatud. See ajendaski Krjutškovat arvamusloo vormis arutlema küsimuse üle, missugune on eksamikomisjoni vastutuse määr ja kohustus oma otsuseid ka avalikkusele põhjendada.
Nagu Harju maakohtu eilne toimimine näitab, on see küsimus endiselt aktuaalne. Lugupidamatuse paragrahvi kilbile tõstes võib maakohus kergesti jätta mulje, et tegemist on konkreetse kohtuniku kättemaksuga konkreetsele ajakirjanikule. Selline võimalik mulje õõnestab terve kohtusüsteemi usaldusväärsust, reetes ajakirjanduse suukorvistamise soovi.
 
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele