• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas tõlgendada lugupidamatust kohtu vastu?

    Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37 lõige 2 näeb ette, et kohus võib asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul, samuti alaealisel tema huvide kaitseks. Mida käsitada lugupidamatuse väljendamisena kohtu suhtes, sama õigusakt täpsemalt ei määratle. 

    Selgitab advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid vandeadvokaat-partner Raini Nõu.
    Eks lugupidamatuse väljendamise all tule mõista käitumist, mis on aegade jooksul kujunenud selliseks, mida nn keskmine mõistlik isik peab taunimisväärseks ehk ühtlasi lubamatuks. Mõistagi võidakse isikuti seda mõista-tunnetada erinevalt. Samas sõltub lugupidamatuse olemasolu või selle puudumise sedastamine konkreetsetest objektiivsetest asjaoludest, millistele anda hinnang.
    Kui rääkida isikutest, kes pole menetlusosalised ega nende esindajad, siis lugupidamatuseks kohtu suhtes kohtusaalis võiks lugeda nt istungi ajal omavahel rääkimist, menetlusosalisele või kohtunikule vahele rääkimist (n-ö vahele hüüdmist), istungi ajal helistamist või kõne vastuvõtmist, kohtu üle naermist (kohtunik ütles midagi, millele järgnes naer), istungi saali ja koridori vahel liikumist, nätsu närimist jne.
    Kui jaatada võimalust, et lugupidamatuse väljendamine võiks olla ka
    kohtusaali- ja kohtumajaväline, siis mahuvad lugupidamatuse alla teod, mis on tahtlikult suunatud isiku vastu (halvustamine, kritiseerimine jne), kuid mis pole põhjendatud (mis on alusetud). Seega ei saaks pidada lugupidamatuseks millegi sellise esile toomist, mis võib esiletoodu adressaati küll häirida, kuid mis objektiivselt on põhjendatud-õige.
    Samuti tuleb arvestada õigust sõnavabadusele (sh õigust omada oma arvamust ning seda ka pressi kaudu), mida on kohtuvõim aktsepteerinud (kaasaarvatud Euroopa Inimõiguste Kohtu tasandil). Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu veebilehe kaudu on võimalik tutvuda pretsedentidega seoses sõnavabaduse temaatikaga, lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast.
    Ajakirjanduse ja kohtu huvid-arusaamad võivad põrkuda, kuid õigusriigis peab valitsema mõistlik tasakaal erinevate osapoolte õiguste vahel. Ka on oluline, et järgitaks proportsionaalsuse põhimõtet võimalikul keelamisel. Eelviidatud õigusnormi valguses on siiski tegemist kohtupoolse otsustusega, kas lugupidamatus on esinenud või mitte (kuigi on võimalik, et märkimisväärne osa üldsusest ei pruugi kohtuga nõustuda). Saamaks aru, miks on kohus konkreetsel juhul isikul asja arutamisel viibimise keelanud, oleks vaja teada kohtupoolset põhjendust.
    Seejärel saaks omakorda hinnata, kas keelamisotsus on olnud põhjendatud.
    Vaatlusaluse õigusnormi põhjal pole üheselt selge, kas võimalik lugupidamatuse väljendamine peab toimuma avalikul kohtulikul arutamisel (st kohtuistungil), väljapool kohtulikku arutamist, kuid kohtumajas (nt enne istungi algust või pärast istungit), või võib see aset leida ka kohtumajaväliselt. Ilmselt ei ole siiski määrav, kus täpselt on lugupidamatust avaldatud. Viidatud õigussätte põhjal pole üheselt mõistetav, kas lugupidamatuse väljenduseks saaks pidada lugupidamatust kätkevat käitumisakti, mis seondub mõne muu asjaga, kui on kohtuasi, mille arutamisel viibimist soovitakse keelata. Ei peaks toetama laiemat
    tõlgendust: st et ei saaks pidada õigeks, et asja arutamisel keelatakse isiku viibimine, kes on küll lugupidamatust kohtu suhtes väljendanud, kuid selline väljendamine ei seondu sellesama kohtuasjaga. Eraldi küsimuseks on seegi, kas kõnesolevat keelamist peaks mõjutama ajavahemik, mis jääb võimaliku lugupidamatusväljenduse ning asja avaliku arutamise vahele. Oleks ratsionaalne tõlgendus, et kui lugupidamatusväljendusest on möödunud nn mõistlik aeg, siis ei ole kohtul enam võimalik kõne all olevat keelamisotsustust teha.
    Mulle teadaolevalt on eelmärgitud sättele kohtupoolne tuginemine pigem erand, millest võiks järeldada, et lugupidamatuse väljendamist kohtu aadressil kohtu enda hinnangul vastavalt ei esine. Lähiminevikust ei meenu praegu ühtegi juhtumit (va 30.10.2013.a Harju Maakohtus asetleidnu seoses ühe väljaande Äripäev ajakirjanikuga), kus kohus oleks kõnealusest sättest lähtunud ning mis oleks pälvinud suuremat kõlapinda.
     
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.