Igale perele 545 eurot

Artikkel

- Arvamused
- Paavo Palk
- 3. jaanuar 2014 kell 8:14
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igale perele 545 eurot
Euroopa Komisjoni tellitud uuring prognoosib, et kui kõik USA ja ELi kaubandusläbirääkimistele seatud eesmärgid täidetakse, siis võidab keskmine perekond igal aastal 545 eurot, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk.
Lepingu mõjul tekib 400 000 uut töökohta ning ELi kasu lepingust peaks olema 119 miljardit ning USAl 95 miljardit eurot aastas.
Ehkki osapoolte vahelist kaubandust piiravad tollimäärad jäävad juba praegu alla 4 protsendi, loodetakse kaubavahetust muid regulatiivseid tõkkeid kõrvaldades suurendada koguni veerandi võrra, ELi eksport peaks aastas suurenema 220 miljardi euro võrra. Enim võitu ennustatakse autotööstustele, mootorsõidukite eksport Euroopast USAsse võiks tõusta 149%.
Kuna tollid on juba praegu suhteliselt madalad, siis tuleks kasv eelkõige sellest, et näiteks tervise, keskkonnakaitse, seadmete (nt autode) ohutuse, andmekaitse jm reeglite vastastikune rakendamine saab olema senisega võrreldes palju lihtsam ning vähem ressursse nõudev.
Kaubanduse liberaliseerimise positiivses mõjus ollakse maailmas üsna üksmeelsed. Eriti selge on see USAs ja Euroopas tänu 1930. aastate alguse kogemusele. Tollal kruviti kodumaiste tootjate kaitseks tollid üha kõrgemale, rahvusvahelise kaubavahetuse maht kahanes 2,5 korda ning see selgelt süvendas seni rängimat majanduskriisi maailmas.
Atlandi-üleste läbirääkimiste kriitika keskendub põhiliselt sellele, et kasu on prognoositust väiksem või vastuolud ületamatud näiteks geneetiliselt muundatud toidu, autoriõiguste või Prantsuse filmitööstuse kaitsmisel.
Osapooled on lubanud regulatiivseid tõkkeid vähendada nii, et tarbijate huve ei kahjustata. "Meie eesmärk on, et need läbirääkimised ei tähendaks tarbijakaitse, keskkonna, privaatsuse, tervise või teiste oluliste valdkondade kõrgete standardite alandamist. Mõlemad osapooled jätkavad oma regulatsioonidega," on öelnud ELi pealäbirääkija Ignacio Garcia-Bercero.
Loodav vabakaubanduspiirkond oleks suurim maailma ajaloos. Ehkki EL ja USA moodustavad maailma rahvastikust alla 12%, langeb nende arvele ikka veel ligi pool maailma SKTst - hoolimata arenguriikide ja eelkõige Hiina kiiremast arengust.
Kui EL ja USA plaanitud kokkuleppele jõuavad, siis tugevdab see nende rolli rahvusvaheliste arvamusliidritena ja nagu innustab ka teisi maailma riike rohkem kaubanduse liberaliseerimisele pühenduma.
2014. aastal jõuavad EL ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised üksikasjalikumate vaidlusteni ning juba 2015. aastal peaks olema näha, kuivõrd olid suured lootused õigustatud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum