• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kross, IRLi koeranael

    Pärast kohalikke valimisi õilmitses Reformierakonna väiksema venna tiitlist vaevatud IRL mõnda aega Eerik-Niiles Krossi valimisedu taustal. Tänaseks on Krossist saanud erakonna Achilleuse kand – mees, kelle suhtes püsib pidev tundliku informatsiooni avalikukssaamise oht.

    Kui pomm plahvatab, pole omadega põhjas mitte ainult üks ambitsioonikas poliitikuhakatis, vaid terve erakond. Pildid, kus Kross ja kaitseminister Urmas Reinsalu sõbrameeste kombel laialt naeratades peaaegu et kaelakuti poseerivad, otsitakse kohe välja, sest eks kõnele üks pilt rohkem kui tuhat sõna. Reinsalul tuleb nii kaitseministri kui erakonna esimehena kaamerate ees liitrite viisi higi valada ning eeldatavasti jääb ta ilma mõlemast positsioonist.
    Jah, formaalselt on asjad nüüd justkui korras: Kross pole enam kaitseministri nõunik. Aga selleks, et see piinlikuvõitu töölevormistamine tagasi pöörata, oli tarvis mida – infot, et Krossil puudub ameeriklaste usaldus määrani, mis on viinud tema suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseni. Krossil on kerge rääkida, et ta ei tea, milles asi – palju neid inimesi siis ikka on, kes seda täpselt teavad. Ajakirjanikud nende hulka ei kuulu, ja see on Krossile selge nagu seebivesi. Reinsalu teab, Ansip teab, aga on infot, mida avalikkusega ei jagata.
    Ka Arctic Sea juhtumi teemal võib Kross praegu nalja visata ja ülbitseda palju kulub. Seegi on kaasus, mille põhjani uurimiseks ajakirjandusel võimalused puuduvad. Interpoliga suhtlemine ei käi nii, et koputad aga uksele, astud sisse ja pistad õigele mehele mikrofoni nina alla, kes kohe jutustabki, mis see Kross siis täpsemalt tegi ja mida mitte. Isegi Krossi parteikaaslasel, siseminister Ken-Marti Vaheril oli esiti segane, mismoodi sedasorti suhtlus toimib. Mõtles ju teine kah esiti, et lendan aga kohale, löön jalaga ukse lahti ja ütlen, et Kross on hea mees (see on põhjendus, millega Reinsalu parteikaaslase oma nõunikuks vormistas), nemad saavad aru ja võtavadki Krossi tagaotsitavate nimekirjast maha.
    Samas on klaar, et Krossi ambitsiooniga mees pole loodud Edgar Suure pisiimpeeriumis opositsioonipinki nühkima. Erakonna esimeheks ta ei saa, selle tegid parteikaaslased talle selgeks. Sest Krossi luurajaminevik on ohtlike suhete miine täis, ja kui need ükshaaval lõhkema hakkavad, siis jätkub tulevärki pikemaks ajaks kui aastavahetuse paugutamist Tallinnas. Europarlamenti kandideerimine on niisiis tegelikult sundkäik: kui ma siin midagi teha ei saa, siis vormistan vähemasti oma poliitilise kapitali eurosaadiku mõnusaks ja riskivabaks sissetulekuks. Küllap on ka plaan B olemas, ja selle rakendumise korral lähevad hääled erakonnale.
    IRLi rõõmust uue särava tegija üle on saanud räige kassiahastus. Kainekssaamise järel tuleb ilmselt Krossi mänguvõtmist kibedasti kahetseda.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.