Ühistuline piimatööstus kaitseb talunike huve

Seniste mudelite puhul on Eesti piimatoodete eksportijatele määravaks pikaajaliselt väljakujunenud suhted ja koostööpartnerid. Näiteks kui viimaste jõulutervituste taustal levis teave, et Venemaa kehtestab eesti piimale sisseveokeelu, puudusid paljudel kodumaistel tööstustel vajalikud tagauksed kitsikuste vältimiseks. Suuremast seisakust pääsemiseks suurendatakse toorpiima müüki välisturul ning vaikselt surutakse ennast kohapealsete tootjatega ühte katlasse. Kõrgelt väärindatud piima eelised jäävad tekkinud situatsioonis tähelepanuta.

Saaremaa piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim kavatsevad rajada Kesk-Eestisse ekspordile suunatud ja ühistulistel alustel tegutseva piimatööstuse. Uus suuremahuline ja kõrget lisaväärtust tootev ühistuline piimatööstus võimaldaks maandada Eesti piimatootjate tänaseid pingeid ning taastada löögi all olevad tarneahelad kiiremini. Üleriigilise tööstuse tegevusse on vaja kaasata erinevaid organisatsioone ning arendada turunduslikku võimekust, kodumaist teadustegevust ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi; kuid ka talunike huvid peavad olema selgelt ja pikaajaliselt kaitstud. Laiapõhjaline koostöö peaks tipnema piirkondlikul tasandil stabiilsusega väljundites ja hindades.

Eesti tootjad vajavad julgustust, et suurendada piimatoodangut praeguse väljalüpsiga võrreldes kolmandiku võrra. Kava kohaselt peaks lisanduma kuni 33 500 piimalehma. Suureneb ka vajadus kasutada täiendavaid põllumajandusmaid ning ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse tuleb investeerida vähemalt 170 miljonit eurot.