Minister ajas rahakotid segi

Ettevõtte ja isikliku raha lahushoidmine on midagi elementaarset, olgu tegemist avaliku elu tegelase, ettevõtja või palgatöötajaga. Poliitiku puhul on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu rahakottide segiajamise suhtes arusaadavalt eriti suur. Tõsiasi, et Autorollo raha kasutamine Rosimannuste majaehituseks ilmnes eilsel kohtuistungil nn hagivälise asjaoluna, ei vähenda ilmnenu olulisust. Samuti mitte see, et raha ettevõttest välja võtja ja tütrele andja oli kohtus avalikuks tulnud info põhjal keskkonnaministri isa Väino Pentus, kes ei ole avaliku elu tegelane. Rahal oli vastuvõtja. See vastuvõtja oli minister. Kus liigub sularaha, seal ei maksta makse. Ent seaduserikkumisega oleks tegemist ka siis, kui asjaosaliste hulka ei kuuluks avaliku elu tegelane. Ettevõtte raha eest eramaju ehitada on seadusevastane.

Raha, mis ettevõttest välja võeti ja majaehitusele kulus, ei võetud Autorollo raamatupidamises arvele. Raha saamist Pentus-Rosimannus ei eita. Ta ütleb vaid, et maja on ehitatud pangalaenu eest, laenu on tasutud tema pangakontolt ja see laen on deklareeritud. Ta ei ütle, et ei saanud isa käest raha. Ja kui isa oleks tütrele andnud oma raha, siis ei oleks ka mingit küsimust. Aga isa andis ettevõtte raha. Tulemuseks oli tülliminek äripartneriga, kellelt Väino Pentus pärast seda firma välja ostis.

Peale nimetatud ettevõtte ja isikliku raha segiajamise on Pentus-Rosimannus eeldatavasti riigilt tagasi saanud kodulaenu intresside tulumaksu, nõnda nagu seadus ette näeb. Seega on ta eeldatavasti riiki petnud, saades tulumaksutagastuse summalt, mis on pärit tema isa ettevõttest. See on küsimus, millega peaks tegelema maksuamet.

Ent maksuameti huvi Autorollo rahaasjade suhtes on olnud pehmelt öeldes leige. Amet alustas 2013. aasta juunis Autorollo pankrotieelsete tehingute kontrollimist, ent revisjon lõppes tulemusteta põhjendusega, et firma on varatu. Sisuliselt on maksuamet sellega avalikkusele andnud sõnumi, et kui suudate ettevõtte õigel ajal varast tühjaks kantida, siis meil teie varasemate seaduserikkumiste suhtes pretensioone pole.

Kogu see isa-tütre suhe, millele Keit Pentus-Rosimannus ise ja samuti tema parteikaaslased on Autorollo kaasuses rõhunud, on emotsionaalne häma, mille vahtukloppimise eesmärk on sulgeda ajakirjanike suu. Väino Pentuse enesetapukatse, mille minister ise avalikkuse ette tõi, pidi tekitama emotsionaalse tõrke juhtumi käsitlemisel. Kohtus aga pole emotsioonidega palju peale hakata. Loodetavasti ärkab lõpuks ka maksuamet, mis peaks samuti olema emotsioonivaba institutsioon.

 

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler