Kohvipaksust pole juttugi
Statistikaameti osakonnajuhataja asetäitja Agnes Naarits vaidleb vastu Äripäeva teisipäevasele juhtkirjale.
Meie põhihool ongi võrreldavate ja ajakohaste andmete koostamine Eesti majanduse käekäigu kohta ning selles suhtes ei erinenud 2,2%-line majanduskasvu numbri arvutuskäik kuidagi varasematest. Esmaspäeval, 11. augustil avaldatud esialgse majanduskasvu hinnangu koostamisel lähtusime samadest põhimõtetest, millest kõigi eelnevate II kvartali majanduskasvu esialgsete näitajate puhul. Kasutasime kõige viimaseid ehk siis kõige ajakohasemaid andmeid.
Mida siis tegelikult avaldati?
Iga kvartali kohta avaldab statistikaamet tegelikult kaks majanduskasvu hinnangut: 43 päeva pärast kvartali lõppu ilmub esialgne hinnang, mis valmib lihtsustatud mudeli järgi statistikaameti ning maksu- ja tolliameti kogutud kuuliste andmete põhjal, ning 70 päeva pärast kvartali lõppu avaldatakse detailsetel ja täiendatud andmetel põhinev täpsustatud majanduskasvu hinnang. Igas kvartalis avaldab statistikaamet majanduskasvu esialgse hinnangu ühe numbri näol vaid pressiteates ning andmebaasi uusi numbreid siis ei lisandu, sest detailseid andmeid selleks ajaks veel pole. Täpsustatud majanduskasvu näitajad avaldatakse hiljem andmebaasis ning seda tehakse kõigi kolme olemasoleva arvestusmeetodi järgi. Kord aastas lisatakse arvestustesse täiendavad andmed eelmise nelja aasta kohta ning üleminek uuele aegreale toimub tavaliselt alates II kvartali andmetest, mis avaldatakse septembris.
Ka 2014. aasta II kvartali kohta infot avaldades toimisime samamoodi kui eelnevatel aastatel: esialgse hinnangu andsime augustis uuendatud andmestike pealt ning 8. septembril avaldame täpsustatud hinnangu uuendatud andmetega.
Mida millega võrreldakse?
II kvartali esialgse hinnangu arvutamisel on juba arvesse võetud kõiki täpsustatud andmeid eelnevas aegreas ning võrdlus eelmise aasta suhtes tehakse uuendatud andmete alusel. Uuendatud andmestiku kasutamine esialgse hinnangu puhul tähendab, et võrreldakse 2014. aasta II kvartalit 2013. aasta II kvartaliga, kusjuures mõlema perioodi andmed on uuendatud. Samal põhimõttel võrreldakse ka 2014. aasta I ja II kvartalit. Seega põhineb 2,2%-line majanduskasvu hinnang igati võrreldavatel andmetel.
Uuendatud andmestike kasutamine tähendab ka seda, et septembris avaldatav täpsustatud majanduskasvu hinnang arvestatakse esialgse hinnanguga sama aegrea kontekstis ning tegelik majanduskasv ei saa kujuneda hoopis teistsuguseks kui on näha esialgses hinnangus. Uuendatud andmete alusel tehtud võrdlus eelmise aasta suhtes on kindlasti tegelikkusele lähedasem kui oleks seda võrdlus uuendamata andmete põhjal.
Aga ikkagi, võrreldavus?
Juunis avaldatud majanduskasvu näitaja –1,4% lähtub uuendamata andmetest ning seepärast ei saa panna ühte ritta –1,4% tulemust I kvartalis ja esialgset majanduskasvu hinnangut +2,2% II kvartalis. Niisugune katkestus aegrea võrreldavuses juhtub igal aastal, kui augustist alates näidatakse esialgset majanduskasvu uuendatud andmetest lähtuvalt. See ei ole midagi erakordset – sellest siis ka teadlikumate analüütikute ettevaatlikkus esialgse näitaja kommenteerimisel.
Sel aastal avaldab statistikaamet tegelikult koguni kaks majanduskasvu peegeldavat aegrida: seni kasutusel oleva metoodika järgi arvestatud uute andmetega täiendatud andmestiku, nagu seda igal sügisel on tehtud, ning peale selle uuendatud metoodikaga aegrea. II kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu andmisel ei ole veel lähtutud uuendatud metoodikast. Uue metoodika järgi avaldab amet majanduskasvu esialgse hinnangu esimest korda alles III kvartali kohta.