ÄP: suuname ajud palgatöölt ettevõtlusse

Äripäeva hinnangul võiks riik sallivamalt suhtuda nendesse palgatöötajatesse, kes hakkavad oma teadmisi ja oskusi pakkuma senisele tööandjale osaühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana. Sellel sammul oleks ühiskonna jaoks mitmeid plusse, mis kaaluvad üles vastuargumendid.

Riigil võiks palgatöötajate ettevõtjana tegutsemise soosimisel olla kaks olulist vastuväidet. Riik võib kaotada maksutuludes, sest inimene hakkab palgatulu asemel teenima ettevõtlustulu ja see on maksustatud teisiti. Teine vastuargument on seotud tööandjatega, kes võivad üritada maksude optimeerimise eesmärgil oma töötajad poolsunduslikult ettevõtjateks teha. Selliseid näiteid on Eesti lähiajaloos olnud. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks ning seetõttu võime nii saada hulga probleemseid väikeettevõtjaid, kellel pole sotsiaalseid tagatisi ning kellele tegelikult ettevõtja elustiil ei sobi.

Need vastuargumendid kaalub üles aga kasu, mis ühiskond saab, ja seetõttu võiks riigi eesmärk olla julgustada ja ärgitada palgatööd tegevaid inimesi välja pakkuma oma oskusi ettevõtjana. Selleks ei ole vaja leida riigieelarvest täiendavaid miljoneid, piisab suhtumise muutmisest. Riigi esindajad võiks avalikult öelda välja, et nad sallivad sellist tegevust ning sellepärast ei hakata kedagi kiusama.

Kui palgatööd tegev inimene asutab osaühingu ning hakkab oma endisele tööandjale seni tehtud oskusi pakkuma juriidilise isikuna, siis vaadatakse sellisele tegevusele praegu halvustavalt. Seda tõlgendatakse maksudest hoidumisena, sest dividenditulult ei pea tasuma sotsiaalmaksu. Seetõttu ei taha mitmed tuntud tippjuhid avalikult rääkida sellest, et nad tegelikult pole palgatöötajad, vaid pakuvad juhtimisteenust oma firma kaudu.

Suuname ajud palgatöölt ettevõtlusse. Ettevõtja karjäär aga võikski alguse saada just oma praeguse tööandja juures. Alustaval ettevõtjal oleks endise tööandja näol olemas vähemalt üks klient ehk kindlustunne, et ta ei lähe esimese tormiga kohe põhja. Edasine on juba alustava ettevõtja enda teha, kas ta lepibki selle ühe kliendiga või otsustab riske hajutada ja oma oskusi pakkuda eri tellijatele. Kui ta eelistab viimast varianti, siis ongi loodud firma laiendamise eeldus.

Maksulaekumine võib küll saada lühiajalise tagasilöögi, kuid pikaajalises perspektiivis ühiskond võidaks. Kui kunagine palgatöötaja end oma endise tööandja abil käima tõmbab, siis järgneb sellele tõenäoliselt uute töökohtade loomine.

Ja kuigi meie tulumaksusüsteem soosib kasumi reinvesteerimist, siis lõpmatuseni ettevõtjad seda teha ei kavatse. Varem või hiljem võtavad nad osa teenitud tulust dividendidena välja ning see ongi aeg, kui riik oma maksutulu kokku korjab.

Ajude palgatöölt ärasuunamine on palju tõhusam ettevõtluse arendamise moodus, kui riigi otsetoetused ja abiraha.

Autor: 1185-aripaev