Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas, luukered kapist välja!

    Peaministri kohale asuda sooviva Siim Kallase senised selgitused Inglismaal registreeritud ebaselge taustaga pisifirmale antud Eesti Panga 100 miljoni dollari väärtuses garantiikirjade kohta on silmatorkavalt ebapiisavad. Keskpanga ja personaalselt Kallase enda roll plaanitud tehingus peavad selged olema enne, kui Kallas saab president Toomas Hendrik Ilveselt uue valitsuse moodustamise volitused.

     „Ärge seda teemat liiga suureks pidage,“ hoiatas Kallas ajakirjanikke. „Kui 20 aastat hiljem tuleb keegi mingeid koopiaid pakkuma, tuleb esmalt neile dokumentidele peale vaadata, ja alles siis saab otsustada.“ Ta juhtis tähelepanu sellele, et selliste materjalide väljailmumine uue valitsuse läbirääkimiste ajal pole juhuslik.
    Kallast toetas lahkuv peaminister Andrus Ansip, kes nimetas Kallase ümber toimuvat šantaažiks, ning teisedki mõjukad Reformierakonna poliitikud. Sisulistest selgitustest on partei hoidunud.
    Peaministriks asumise soov kohustab. Selge see, et info avalikkuse ette jõudmise aeg pole juhuslik. Kuid see ei vabasta Siim Kallast kohustusest antud garantiide eesmärki ja sisu avalikkusele sisuliselt ja ammendavalt selgitada. Praegusel juhul pole olulised mitte sõnumitooja motiivid, vaid vahendatud info, mis eeldab Kallaselt selgitusi. Tulevikuplaanid kohustavad selleks.
    Seni on selgituste asemel olnud pareerimine, küsijate naeruvääristamine, teemast möödarääkimine, uute kahtluste tekitamine  ja vastuolulised väited.  See näitab ühelt poolt, et kõnealuse info avalikkuse ette tuleks oli Kallasele ootamatu, aga teisalt ka, et see on ebamugav.
    Enne peaministritoolile istumist on avalikkusel vaja teada, kas ja kuidas on Eesti Panga tollaseid garantiisid kasutatud ning mida keskpank nende garantiide esitamise eest vastu sai. Ehk teisiti: missuguse tehingu nimel oli Eesti Pank valmis mängu panema summa, mis oleks väljanõudmise korral noorele riigi finantsidele ülivalusa hoobi andnud?
    Kallasel tuleks selgelt näidata, et ei tema ega ükski teine isik pole seoses kõnealuste garantiide kaudu saanud isiklikku kasu. Samamoodi väärib selgitamist, miks ei teadnud plaanitud tehingutest Eesti Panga tollase nõukogu liikmed ja peaminister ning miks pole Eesti Panga arhiivis säilitatud dokumente plaanis olnud tehingu kohta. Küsimusi külvavad ka mõningad tehingutega seotud nimed – siingi tuleks Kallasel selgitada, miks tollane keskpank just neid inimesi usaldas.
    “Tollane aeg” pole küllaldane põhjendus. Põhjendus, et kakskümmend aastat tagasi kehtisid teised reeglid kui praegu ning tänaseid seadusi ei olnud veel olemas, pole küllaldane vastus. Mees, kes soovib saada peaministriks, peab hoolitsema selle eest, et klanitud ülikondade vahelt ei pudeneks kapist välja luukered.
    Teisiti oleks lugu siis, kui Kallas valmistuks pensionile minema. Siis otsitaks valgust kartvaid seiku minevikust palju väiksema innuga ning ka hulga väiksema põhjendatud avaliku huvi toega.
    Siinkohal pole ülearune meelde tuletada, et Kallasega seostuvad ka seni nii VEB-fondi kui ka Reformierakonna kunagise „rahamasina“ R-hooldusega seotud vastamata küsimused. Vaid kunagise kurikuulsa 10 miljoni dollari afääris on Kallasel ette näidata õigeksmõistev kohtuotsus.
    Loota, et sajamiljoniliselt garantiist saab paari elegantse repliigi tulemusena „rahvaluule“, pole Kallasel vähimatki põhjust.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Toornafta hind jätkab aprilli tippudest taandumist
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.