Euroopa võib vajada radikaalsemaid samme

Majanduse ergutamiseks ja inflatsiooni elustamiseks mõeldud keskpanga tugiostud algavad tänavu märtsis ja ulatuvad vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni. Iga kuu kulutatakse selleks 60 miljardit eurot, mis teeb kokku umbes 1,14 triljon eurot. Tegu on olulisima otsusega Euroopa Keskpanga ajaloos.

„Tegime otsused kahel ebameeldival põhjusel. Esiteks on hinnad euroalal viimastel kuudel väga järsult langenud. Teiseks on majanduskasv nõrk,“ kommenteeris otsust keskpanga president Mario Draghi eilsel pressikonverentsil.

Draghi sõnul jätkatakse võlakirjade ostudega seni, kuni euroala inflatsioon on taas rajale saadud. Nimelt on EKP seadnud eesmärgiks umbes 2% inflatsioonimäära. Selle eesmärgi saavutamine võib aga osutuda keeruliseks ülesandeks. Detsembris langesid hinnad juba Euroopa Liidu 16 riigis ning keskpanga ökonomisti Peter Praeti sõnul võib langus kimbutada euroala pea terve käesoleva aasta.

Finantsturud olid keskpanga sammu juba mõnda aega oodanud. Euroopa aktsiaid ühendav Euro Stoxx 50 indeks on aasta algusest tõusnud pea 5% ning Saksa börsiindeks DAX tegi eile kõigi aegade rekordi. Investorid reageerisid keskpanga otsuse järel samuti oodatult, müües eurot ja ostes Euroopa aktsiaid. Bank of America Merrill Lynchi valuutastrateeg Athanasios Vamvakidise sõnul vastas plaan täielikult turgude ootustele.

Ka Morgan Stanley juht James Gormani kinnitusel on otsust kaua oodatud. „Me ootasime midagi sellist ja nüüd ka saime selle,“ lausus Gorman. „See on väga tähtis ja väga vajalik samm,“ lisas ta.

Sellegipoolest süvendab EKP otsus erinevust maailma riikide rahapoliitilistes otsustes. Samal ajal, kui USA Föderaalreserv kaalub, millal hakata karmimaid samme astuma, teatasid nii Taani, Türgi, India kui Kanada keskpangad viimase nädala jooksul üllatuslikest intressikärbetest. Möödunud reedel šokeeris Šveitsi keskpank investoreid sellega, et kaotas frangilt euro suhtes ülempiiri.

USA Föderaalreserv läks nn rahatrüki teed juba kuus aastat tagasi ning lõpetas selle kolme kuu eest. USA endine rahandusminister Larry Summers märkis Davosi Maailma Majandusfoorumil, et toetab EKP massilist võlakirjade tugiostukava. Tema sõnul on aga USA ja Euroopa rahapoliitika kvantitatiivsel lõdvendamisel mitmed erinevused. USAs oli programmil Summersi kinnitusel kõige suurem mõju just selle alguses, mil finantsturud funktsioneerisid oluliselt halvemini kui täna Euroopas. Samuti tõi ta välja, et programm töötas paremini siis, kui seda vähem oodati. Erinevalt Euroopast, kus turud on selleks juba mõnda aega ette valmistunud. „Ma arvan, et on palju põhjuseid arvata, et kvantitatiivne lõdvendamine saab Euroopas olema palju väiksema mõjuga kui USAs,“ rääkis Summers.

Guggenheim Partnersi juhi Scott Minerdi hinnangul peab keskpank majanduse turgutamiseks tõenäoliselt ostma palju rohkem võlakirju, kui seda tegi Föderaalreserv.

Minerdi arvates pandi tuleva aasta septembriks tähtaeg vaid selleks, et rahustada sakslasi ja hoida finantsturge kontrolli all. „Draghi on minu arvates poliitiliselt väga nutikas. Ta peab tõenäoliselt aga palju rohkem manööverdama, kui tahab tõepoolest oma eesmärke saavutada,“ lisas Minerd.

EKP loodab oma otsusega tugevdada euroala riikide ühtsust, mis on viimasel ajal tugevalt kõikuma löönud. Pinged euroalal on tegelikult kasvanud juba alates 2009. aastal lahvatanud võlakriisist, mis lõi ühisvaluuta regiooni esimesed mõrad. Ka täna valitseb Euroopa riikides väga erinev meeleolu. Näiteks sakslased on Euroopa Keskpanga järskude sammude suhtes silmnähtavalt negatiivselt meelestatud. Kreekas aga toimuvad juba sel pühapäeval valimised, mille tulemusena võib võimule saada kasinusprogrammivastane vasakradikaalne partei Syriza.

Kvantitatiivse lõdvendamise suunal on tehtud tööd juba pikka aega. Esimese sammu tegi EKP 2010. aastal, mil ostis kokku võlakriisi sattunud riikide võlakirju. Toona seisis sellele vastu Saksa Bundesbanki president Axel Weber, mis omakorda lõi esimese kiilu EKP ja Saksa keskpanga nägemuse vahele.

Draghi sõnul võeti Saksa muresid küll väga tõsiselt, kuid otsust polnud võimalik enam edasi lükata. „Vajadus selleks oli nii suur, et me ei pidanud isegi pikalt hääletama,“ märkis Draghi eile.

USA Föderaalreservi tegevust ja Ühendriikide aktsiaturgu vaadates võib küll järeldada, et likviidsuse pakkumine erinevatele varaklassidele üldiselt meeldib, mistõttu võiksid tänast Euroopa Keskpanga otsust tervitada ka siinsed aktsiaturud. Ma arvan aga, et vale oleks kuni rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise lõpuni eeldada vaid ühesuunalist liikumist.

Esiteks tuletas Šveitsi keskpank eelmisel nädalal meelde, et investorid ei tohiks pimesi liikuda. Samuti on usaldus ohtu sattunud Jaapani keskpanga puhul, kes vaatamata ohtrale rahatükile pole suutnud 2% inflatsiooni saavutada.

Usun, et see on sisendanud ettevaatlikkust ning edaspidi jälgitakse rohkem seda, kuidas Euroopa Keskpanga otsus reaalset majandust mõjutama hakkab.