Lahku löödud hiiglase allakäik

Artikkel

- Börsiuudised
- Fredy-Edwin Esse
- 26. november 2015 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lahku löödud hiiglase allakäik
Hewlett-Packardi logo.Foto: EPA
Läinud kolmapäev oli Hewlett-Packardi jaoks ajalooline, sest viimast korda teatati majandustulemustest ühe tervikliku firmana. Bill Hewletti ja Dave Packardi 76 aastat tagasi asutatud firma on kaheks löödud ning tulevik ei paista roosiline.
Segaduse vältimiseks tasuks esmalt selgitada, mida selle firma poolitamine tähendas. Hewlett-Packard Company (HPQ) jagunes 1. novembril kaheks iseseisvaks börsifirmaks, millest üks kannab nime Hewlett Packard Enterprise (HPE) ning teine HP Inc (HPI). HPQ avalikustas kolmapäeval viimast korda ühiselt majandustulemused.
HP Inc jätkab tavatarbijatele tuntud äriga ehk arvutite ja printerite tootmisega ning firma säilitab vana emafirma aktsiasümboli HPQ. Firma palgal on praegu ligikaudu 50 000 töötajat. HPE, mida juhib varem HPQ tegevjuhina töötanud Meg Whitman, keskendub äriklientidele mõeldud teenuste, riist- ja tarkvara pakkumisele. Firma palgal on umbes veerand miljonit inimest, kuid vaatamata viis korda suuremale töötajaskonnale võrreldes HPIga on mõlema firma aastane käive umbes 55 miljardi dollari juures.
Miks otsustati selline kahtlemata keerukas samm ette võtta? Meg Whitmani juhtimisel otsustati, et äriklientide teenindamiseks on kasulikum firma lahku lüüa ja eraldada seadmete tootmine teenuste ja tarkvara harust.
Iroonilisel kombel otsustasid Dell ja EMC täpselt sama eesmärgi saavutamiseks käituda täpselt vastupidi. Oktoobris avalikustati hiiglaslik 67 miljardi dollariline ühinemine, millega liidetakse Delli seadmete tootmine EMC andmeäri ja tarkvara haruga. Eks aeg näitab, kumma samm osutub õigeks.
1. novembril toimus Hewlett-Packard Company jagunemine.Foto: Merilin Kukk
Hewlett-Packard Company (HP) pakkus laias valikus riistvara ning tarkvara koos seotud teenustega nii tarbijatele kui ka äriklientidele.
HPd võib tinglikult pidada tänapäeva mõistes üheks esimeseks idufirmaks maailmas.
Firma asutasid 1939. aastal William Hewlett ja David Packard viimase garaažis Palo Altos, pannes osaliselt aluse Silicon Valley tekkele ja arengule.
Asutajad väidetavalt viskasid kulli ja kirja, et otsustada, kas firma nimeks saab Hewlett-Packard või Packard-Hewlett.
Hewlett-Packard Company tegi börsidebüüdi 6. novembril 1957.
HP palgal oli selle aasta teises kvartalis üle 300 000 inimese.
Aastane käive küündis 2014. aastal 111,4 miljardi dollarini ning puhaskasum oli 5 miljardit dollarit.
1. novembril jagunes firma ametlikult kaheks ettevõtteks - HP Inc. ning Hewlett Packard Enterprise.
Rohkesti väljakutseid
Mõlemal uuel Hewlett-Packardi firmal on aga omajagu väljakutseid. Kolmapäevastest tulemustest oli näha, et printerite ja personaalarvutite müük kahanes aastases võrdluses 14% ning HPI tegi oodatust nõrgema kasumi prognoosi nii praeguseks kvartaliks kui ka terveks majandusaastaks. Firma juhtkonna sõnul sunnib kehvem väljavaade neid kiirendama kulude kärpimisega. Ühtlasi oli vanale Hewlett-Packardile tegu 16. kvartaliga viimasest 17st, kus käive aastases võrdluses kahanes.
HPI peab tõestama end muutuvas, võiks öelda, et isegi juba muutunud maailmas, kus turul domineerivad nutitelefonid ja -seadmed ning inimeste ostu- ja käitumisharjumused on märgatavalt muutunud. HPI tegevjuht Dion Weisler ütles kolmapäevases konverentskõnes, et loodab järgmisel aastal turule toodavast uuest 3D-printerist hitt-toodet.
HPE tulemused olid õnneks veidi rõõmustavamad ja firma suutis käibeootusi lüüa. Kuna tulemusi teatati HPQ alt, siis erinevalt käibest kasumit eraldi välja ei toodud. HPE enda prognoosid kasumile ja käibele ühtisid analüütikute omadega.
Amazoni ja Microsofti näitel me näeme, kui kasumlik on praegu pilveäris tegutsemine, sest tegu on väga kõrge marginaaliga. Mõlema firma brutomarginaal on üle 60% pilveandmetöötluse harus. Lisaks on teised suurfirmad, nagu IBM ja Oracle, investeerinud miljardeid dollareid enda pilveteenuste haru arendamisse.
Ometi otsustas HPE kuu aega tagasi sulgeda oma viis aastat arendamisel olnud pilveteenuste platvormi, mis oleks olnud konkurent Amazon AWSile ja Microsoft Azure’ile. Selle asemel üritab HPE sihtida rohkem serverite poolt, eriti odavama otsa poolt. Kuigi serverite äri ka kasvab, siis kasvu poolest pole see ligilähedaseltki võrreldav pilveteenuste kasvuga. Ehk HPE kasvupotentsiaal on märgatavalt piiratud.
Võimalik ülevõtmine?
Vaadates tulevikku, siis analüüsifirma Maxim Group tuli välja huvitava teooriaga. Nimelt on nende hinnangul HPI atraktiivne sihtmärk erainvestoritele. Nad pakuvad välja, et eraettevõtete rühm võiks osta HPI 17 dollari pealt aktsia kohta. Firmal on umbes kolm miljardit dollarit vaba rahavoogu ja 22 miljardi dollari väärtuses võlakohustusi. Analüütikute hinnangul ei tasuks imestada, kui uued omanikud kasutaks vaba rahavoogu võla likvideerimiseks seitsme aastaga, tõstes firma turuväärtuse 8 miljardilt dollarilt 30 miljardile ja üritaks siis kõrgema hinnaga maha müüa.
Mõlemad firmad on kahtlemata praegu keerulises olukorras, kuid HPI tundub kindla printerite ja personaalarvutite äri tõttu lühiajaliselt parem panus kui sisuliselt ilma pilveteenusteta HPE. Maximi analüüs tundub igati loogiline ja kindlasti muudab HPI atraktiivsemaks aktsiaks tänu võimalikule tõusupotentsiaalile, mida HPE puhul näha ei ole. Pikas plaanis on aga raske õigustada ükskõik kumma aktsia omamist langeva kasumi ja käibe ning hääbuva tehnoloogia tõttu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum