Millega arvestada indeksfondi investeerimisel?

Artikkel

- Börsiuudised
- Indrek Mäe
- 15. detsember 2016 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millega arvestada indeksfondi investeerimisel?
LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.Foto: Andras Kralla
Üha populaarsemad indeksfondid võimaldavad küll vähema vaeva ja kuluga väärtpaberiturule siseneda, kuid nende valikul on riskide maandamiseks mõistlik omada investeerimiskogemust ning arvestada passiivselt juhitud fondide eripäradega.
Indeksfondi raha paigutavat investorit iseloomustab eelkõige passiivsus. Seda seetõttu, et indeksfondid järgivad tavaliselt mõnd suuremat indeksit ning aktiivset juhtimistööd väärtpaberite osakaalude suurendamisel ja vähendamisel ei tehta. „Passiivse fondi puhul ei muudeta aktiivselt fondi investeeringute struktuuri, seda olenemata olukorrast väärtpaberiturgudel,“ rääkis LHV Varahalduse fondijuht ja juhatuse liige Joel Kukemelk. „See tähendab, et ka fondijuhi võimalus riske juhtida on väga piiratud,“ lisas ta.
„Näiteks paljud indeksfondid järgivad S&P 500 indeksit ning sel juhul ostetakse fondi samad ettevõtted ja sarnase osakaaluga nagu need turul on ning seejärel saab investor osta väikese haldustasuga fondist tükke,“ selgitas väikeinvestor ja Naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare Investeerimisraadio 72. saates indeksfondi kontseptsiooni.
Samuti järgivad indeksfondid „osta ja hoia“ põhimõtet, on hästi hajutatud ega püüa erinevalt aktiivselt juhitud fondist indeksit lüüa. „Kõik toimub automaatselt, mingil hetkel valitakse ettevõtted fondi ja siis kallatakse proportsionaalselt nendesse lihtsalt aeg-ajalt raha juurde,“ rääkis Saare. „Samuti saab inimene lihtsa vaevaga oma investeeringud hajutada sadade aktsiate vahel,“ lisas ta.
Eeldab kogemust
Kukemelki sõnul sobib passiivne indeksfond eelkõige kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ning on investeerimisega varem kokku puutunud. „Lisaks võimekusele hinnata väärtpaberite hinnataset peab kliendil olema ka valmisolek muutusteks ehk reageerimiseks,“ selgitas ta.
„Tõenäoliselt saavutavad investeerimiskogemusega optimistid, kellele loodavad fondid sobivad, tõusvatel turgudel aktiivsest juhtimisest paremaid tulemusi, kuid langevatel turgudel jäävad neile alla,“ arvas Kukemelk. See on ka eksperdi hinnangul põhjus, miks passiivsed fondid muutuvad populaarseks börside tõusuaastatel ning buumijärgse krahhi ajal tekib investoritel nende vastu vastumeelsus. „Nii juhtus 2000. aasta tehnoloogiamulli, aga ka 2008. aasta finantskriisi ajal,“ lisas Kukemelk.
Oma portfelli ise indeksfonde valiv investor peaks LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul esmalt läbi mõtlema eesmärgid ning riskitaluvuse. „Seejärel saab valida sektori või geograafilise piirkonna ning vaadata, milliseid fonde seal leidub,“ märkis Vallikivi.
Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets soovitab hoida asjad lihtsana. „Kui eesmärk on säästa ning aktsiaturgudele raha suunata, tasub valida soodsate tasudega maailma aktsiaturgude indeksi alusel investeerivaid ETFe (börsil kaubeldavaid fonde),“ arvas ta. „Kui huvi muutub konkreetsemaks, on mõistlik uurida varahaldurite tooteid, neid omavahel võrrelda – näiteks vaadata, kas fond on piisavalt suur, kuulub tuntud rahvusvahelisele varavalitsejale ning millised on tasud ja struktuur,“ rääkis Suimets. Ta lisas, et oluline on ka see, kas fondil on indeksisse kuuluvat vara või saadakse tootlust tuletisinstrumentide kaudu.
Samuti peab Vallikivi oluliseks aastase kulumäära jälgimist. „Näiteks USA populaarset indeksit S&P 500 järgivate fondide puhul on kulumäär väga madal, aga siiski veel erinev – IVV (iShares Core S&P 500 ETF) puhul on see 0,04 protsenti, VOO (Vanguard 500 ETF) puhul 0,05 protsenti ja SPY (SPDR S&P 500 ETF) puhul 0,09 protsenti,“ tõi Vallikivi näiteid. „Kindlasti võiks võrrelda ka fondide likviidsust ja järgimisviga,“ lisas ekspert.
Hajuta ja võistlemise asemel jäljenda
Saare sõnas Investeerimisraadios, et ka indeksitest koosnev portfell võiks olla hajutatud. „Näiteks ühe indeksi võiks võtta USAst, teine võiks olla mingi globaalne võlakirjafond ning samuti võiks valida mõne aktsiaindeksi, mis peegeldab maailma turgudel toimuvat,“ leidis ta. "Kui aktsiaturg kukub ribadeks, siis tähtajalised võlakirjad püsivad ja on võimalik investeeringuid ümber positsioneerida,“ põhjendas ta võlakirjade vajalikkust.
Otsusta, millistesse instrumentidesse ja sektoritesse soovid investeerida – on need maailma turge jälgivad indeksid, mõni spetsiifiline sektor (nt nafta või tehnoloogia) või piirkond, või hoopis võlakirjad?
Otsusta, kas soovid võtta ka valuutariski või eelistad investeerida eurodes.
Vali suurimad, kõige likviidsemad fondid, millel on madalad haldustasud.
Mõistlik on alustuseks uurida suurimate ETFidega kauplevate asutuste pakutavat. Sellisteks on näiteks BlackRock, Vanguard, DB x-trackers, Lyxor, Amundi ja State Street.
Allikad: Darius Gecevicius, Swedbank Markets.
Saarega koos Investeerimisraadiot vedav Tauri Alas nentis, et võlakirjafondi osakaal võiks olla võrdne investori vanusega. „Vanuse kasvades võiks võlakirjade osakaal suureneda,“ ütles ta.
Seejuures leiavad nii Saare kui ka Alas, et indeksitesse investeerimisel pole mõtet üritada turgu ajastada. „Ära kunagi arva, et tead turu kohta rohkem, kui turg teab ise,“ rõhutas Alas. „Minevikutootlus pole kunagi tulevikutootluse garantii – pigem on mõistlik investeerida tihti ja pidevalt, võtta erinevatest turusituatsioonidest osasid tüki kaupa ning seejärel oma portfelli balansseerida,“ lisas ta.
Ekspertide sõnul erinevad passiivsed indeksfondid aktiivselt juhitud fondidest ka selle poolest, et nad ei ürita turgu edestada. „Tähtis polegi indeksit iga hinna eest lüüa, passiivne strateegia jäljendab ja võib olla ka nii väga edukas,“ leidis Saare. „Kuna kulud on madalad, siis on eduka jäljendamise korral tootlus kindlasti parem kui aktiivselt juhitud ja turgu edestavatel fondidel,“ sõnas ta.
Mida teha pensionifondidega?
Praegu saab ka pensionipõlve jaoks kogutavat raha paigutada passiivsetesse indeksfondidesse. Hoolimata sellest, et Kukemelki kinnitusel on Eestis alates 2002. aasta pensionireformist LHV aktiivne strateegia osutunud kõigi kulude järel üle pika aja edukaimaks. Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul viib see küll sambasse investeerimisega seotud kulud alla, kuid teisalt ei võimalda indeksfondid võrreldes aktiivselt juhitud fondidega nii edukalt rakendada pensionifondidele omast investeerimisstrateegiat.
Kui pikaajalise investeerimisstrateegiaga pensionifondid paigutavad Tamla kinnitusel vahendeid ka madala likviiduse ja pikaajalise tootlusega projektidesse, nagu kinnisvara, siis indeksfondid selliseid võimalusi ei paku. „Investeeringud koonduvad passiivsete fondide puhul vaid indeksis esindatud üldjuhul kõige suuremate ja likviidsemate ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse,“ selgitas ta passiivsete fondide vastuolu pensionikogumise strateegiaga. „Lisaks ei ole indeksfondis võimalik investeerida Eesti ettevõtetesse ning saada osa siinse majanduse arengutest – kogu pensionifondide raha läheb sel juhul Eestist välja,“ sõnas ta.
Kukemelk märkis aga, et indeksfondid liiguvad võrreldes aktiivselt juhitud fondidega lühema ajaga oluliselt suuremas ulatuses. „Eelkõige sobivad indeksfondid pikaajalistele investeerimisoptimistidele, kes usuvad, et parimat tulemust on võimalik saavutada madalate kulude ja turu keskmise tootlusega,“ märkis ta. „Samuti võimaldavad indeksfondid investoritel rohkem oma vara juhtida ning seetõttu peavad nad olema valmis majanduse jaoks keerulistel aegadel vahetama indeksfondi mõne konservatiivsema fondi vastu,“ lisas Kukemelk.
Teise ja kolmanda samba passiivselt juhitud fondi eristab Kukemelki sõnul LHV Pangas see, et II samba fond LHV Pensionifond Indeks investeerib aktisaturgudele kuni 75 protsenti oma varadest ning ülejäänud on investeeritud kinnisvarafondidesse. „See on ainulaadne nähtus pensioniturul, kus võlakirjad portfellis puuduvad ning need on asendatud kinnisvarafondidega,“ selgitas Kukemelk. „LHV III samba vabatahtlik fond LHV Pensionifond Indeks Pluss investeerib aga kogu vara aktsiaturgudele,“ ütles Kukemelk, lisades et kolmanda samba sissemaksete pealt tagastab riik igal kevadel 20 protsenti tulumaksu.
Volatiilsus meelitab
Suimets juhtis tähelepanu, et praegu on investorite seas populaarsed regioonipõhised indeksfondid, mis investeerivad toorainesse ning väärismetallide ETFidesse. Samuti hinnatakse võimendust pakkuvaid fonde. „Eks seejuures mängib omajagu rolli volatiilsuse kasv teatud sektorites ja varaklassides, mis kindlasti investorite huvi suurendab,“ selgitas ta. „Näiteks nafta suured hinnaliikumised on tehingute arvu vastavate ETFidega oluliselt tõstnud ning suurenenud on ka huvi panustada volatiilsusele läbi börsil kaubeldavate fondide,“ ütles Suimets.
Vallikivi sõnul on LHV Panga klientide hulgas kõige populaarsemad indeksfondid USO (United States Oil Fund), GLD (SPDR Gold Shares), IVV (The IShares Core S&P 500 ETF), SPY (SPDR S&P 500 ETF) ja VTI (Vanguard Total Stock Market Index Fund). Enimkaubeldud fondidena nimetas Vallikivi UVXY (The ProShares Ultra VIX Short-Term Futures ETF) ning NUGT (kullakaevandusega seotud võimendusega fond). Samuti ostetakse suletud kolmekordse võimendusega indeksfonde.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum