USA ja Iraani pinged paiskavad maailma finantsturud keerisesse

Euroopa liidrid kutsuvad üles eskalatsiooni pidurdamisele pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas nimetas olukorda Iraanis “äärmiselt ohtlikuks”, rõhutades, et piirkonna pingete eskaleerumine võib kiiresti laieneda.

USA president tegi oma äsjases meediapöördumises selgeks, et hommikul alanud Iraani-vastaste õhulöökide peamiseks eesmärgiks on islamidiktatuuri hävitamine, ütleb riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson

USA ja Iraani suhted olid mitu kuud pingelised juba enne Iisraeli rünnakut Teherani pihta, sest Trumpi administratsioon nõudis Teheranilt uusi järeleandmisi tuumaprogrammi ja ballistiliste rakettide osas. Iraani ründamise oht tõstis naftahinna juba reedel seitsme kuu tippu.

Iisrael teatas, et on alustanud koos USAga ennetavat sõjalist rünnakut Iraani vastu, süvendades juba niigi pingelist olukorda Lähis-Idas ja vähendades lootusi diplomaatilisele lahendusele Teherani pikaajalisele tuumavaidlusele Läänega. USA koondas piirkonda suurima sõjalise jõu alates 2003. aasta Iraagi sõjast.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.