Sven Pertens: Rail Balticu ehituse edasilükkamine toob koondamisi

Rail Balticu valmimisaja nihutamine 2034. aastasse tähendab tööde edasilükkamist enam kui miljardi euro eest ning Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil loodab Eesti küsida projekti katteks 1,7 miljardit eurot.

Ehitushindade tõus ja kallinenud laenuraha on pannud arendajad uusi projekte edasi lükkama, mistõttu on tööpakkumiste hulk peatöövõtjatele murettekitavalt väike, ütles ettevõtte juht Margo Dengo.

Lisaks hiljutisele edasilükkumise teatele võib Rail Baltic takerduda Eestis mitmes lõigus, kus tuleb ehitada väga keerulistes tingimustes. Üks selline on Raplamaal pikalt läbi turbaraba kulgev lõik, kus trass rajatakse uuenduslikele betoonsammastele.

Varem välja käidud Rail Balticu valmimistähtaeg ei olnud pelgalt poliitiline lubadus, vaid selle põhjal tegid paljud omavalitsused planeeringuid ning ka ettevõtted arvestasid tähtajaga, sõnastasid ajakirjanikud nädalat kokku võtvas arvamussaates.

Kui Fast Finance OÜ tegevjuhi Merily Saare raamatupidaja otsustas ametist lahkuda, seisis ta valiku ees: kas palgata asemele uus inimene või leida võimalus, kuidas sama töö väiksema ajakuluga ära teha? Ta võttis kasutusele CostPocketi ning avastas, et nutikas tarkvara suudab ära teha ühe või isegi kahe inimese jagu tööd.