Sammun kevadesse sirge selja ja mõõduka optimismiga, kuna ebakindlate aegade kohta näitasid mu portfelli firmad küllaltki häid tulemusi.
- Investor Toomas võib endale lubada mõõdukat optimismi. Foto: Reuters/Scanpix
Kuu aega tagasi tulemuste hooaja keskpaigas ohkasin, et olin aasta algusest
15 000 euro võrra vaesemaks jäänud. Täna on olukord märgatavalt parem ning mu portfelli väärtus ületab taas 242 000 eurot.
Märkimisväärse panuse sellesse on andnud
Statoil ning
Leroy Seafood, mille aktsia hinnad on kuuga kerkinud vastavalt 20% ja 15%. Kuigi mõlema ettevõtte tulemused jäid suures plaanis analüütikute ootustele alla, siis maksavad nad edasi korralikke dividende ning perspektiiv on hea. Kuna kalatootja aktsia liigub uute tippude suunas, siis panin enda jaoks igaks juhuks paika ka eesmärgi, millal osa aktsiatest maha müün.
- Statoili aktsia Foto: Äripäev
Baltikumiga üldjoontes rahul
Kodubörsil üllatas investoreid kõige rohkem ettevõte, mille aktsiaid minu portfellist ei leia. See on Tallinna Kaubamaja, mis kostitas aktsionäre
suure dividendimaksega. Samas ei saa ka nuriseda Tallinna Vee üle, mis suutis aasta kokkuvõttes kasvatada nii käivet kui ka kasumit. Peale selle peaks veefirmast kõigi eelduste kohaselt lähikuudel mu rahakotti potsatama üle 1200 euro.
Üldjoontes jäin ka Tallinki ja OEG tulemustega rahule, nii et kõik kodubörsi aktsiad jäävad mu portfelli alles. Ainsana võiks
nuriseda Leedu rõivamüüja Apranga üle, mille aktsia on viimaste kuudega jäätunud. Kuna firma kasumlikkus väheneb hoolimata müügikasvust, siis võtan aktsia selle aasta esimeses pooles vaatluse alla. Kuigi dividendid on kenad ja tulemused rahuldavad, ei saa jääda paigalseismisest lummatuks.
Tehnoloogiat tuleb vähendada
Kõige sügavamad murekortsud vajutavad mulle seekord USA tehnoloogiasektori ettevõtted.
Apple'i müügikasv jääb üha kesisemaks ning pole sugugi kindel, kas see tänavu jalad alla võtab. Ka möödunud aasta teises pooles säranud
Microsofti aktsia hind on viimastel kuudel kõikunud ning kasumivõtmiseks sobivat hetke leida on raske.
Tean, et need moodustavad mu portfellis liiga suure osakaalu, kuid praegu pole sinna ka miskit parata. Olen otsustanud aasta esimeses pooles neil kahel silma teravalt peal hoida ja parema võimaluse korral nende osakaalu oma portfellis vähendada. Asi ei puudutagi niivõrd konkreetsete firmade käekäiku, kui üldist tehnoloogiasektori väljavaadet, mis tõmbub aina hägusemaks.
Panen paberile plaan B
Möödunud nädalal istusin hetkeks maha ja panin paberile mõned märksõnad, millest on hea lühiajaliselt juhinduda. Esiteks, rapsima ma ei hakka ja konkreetseid ostu-müügiplaane mul ei ole. Järgmiste kvartalite jooksul jälgin pingsamalt juba mainitud tehnoloogiaettevõtete aktsiaid ning samuti Aprangat ja Leroy Seafoodi. Märtsi jooksul kavatsen enda jaoks koostada ka kriisiplaani. Mitte et ma kriisi pikkisilmi ootaksin, aga tagavaraplaan taskus on alati kindlam edasi sammuda.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.