Ostsin nimelt hiljuti juurde portsu Euroopa suurima odavlennufirma Ryanairi aktsiaid, mis teatas paari nädala eest, et jätab ära suure hulga lende. Kasutasin aktsia nõrkusehetke ära ja soetasin umbes 4629 euro eest juurde 279 aktsiat.

Kui üldjuhul jääb taoliste tehingute tasu 15 euro ringi, siis oma kontol valdusi üle vaadates avastasin, et olin seekord tehingu teostamisele kulutanud 60,36 eurot. See on tubli 1,3% kogu tehingu summast!

Mul ei ole sooja ega külma, kui mõni minu portfellis olev aktsia päeva jooksul mõne protsendi võrra üles-alla pendeldab, selline tehingutasu võttis mul aga silme eest mustaks. Ajasin hingeldades näpuga tehingukorralduses järge, kuni jõudsin viimase reani.

„Lisatud Stamp Duty Tax EUR 46,30,“ seisis napis kommentaaris. Nimelt on Iiri äriühingute väärtpaberitehingutelt võetav lõiv 1% tehingu väärtusest.

Maksuekspertide sõnul ei maksustata lõivuga tehinguid, mille väärtus jääb alla 1000 euro eeldusel, et tehing ei moodusta osa ühest suuremast tehingust. Lõivu tasumine käib automaatselt ning mingit deklaratsiooni selle kohta esitama ei pea. Et mina iga päev Iiri emitentide aktsiatega ei kauple, oli see infokild minust mööda läinud.

Kurtsin teiste seas muret ka KPMG Balticsi maksuteenuste juhile Joel Zernaskile, kes viitas, et Iirimaa börsil noteeritud aktsiatega kauplemisele rakenduvale 1% riigilõivule on ka erandeid – näiteks ei maksustata selle maksuga väikeste ja keskmiste ettevõtete aktsiate müüki. Paraku Ryanair küll nende erandite alla ei kuulu.

„Euroopa Komisjon soovis aktsiate ostu-müüki ja teisi finantstehinguid maksustada Euroopa-üleselt finantstehingute maksuga, määraga 0,1% tehingult,“ meenutas ta. „Selle initsiatiiviga liitus alguses Eesti ka, aga mingil hetkel ikkagi oli julgust sealt välja astuda. Mis on väga õige. Igal juhul see Iiri 1% lõivumäär on väga kõrge ja kujutab endast olulist takistust Iiri ettevõtete aktsiatega kauplemisele. Loodetavasti mingil hetkel kaotatakse see ära.“

Mina loodan seda sama. Alles sai kurdetud MiFID2 regulatsiooni ning selle raames mulle kui juriidilise isiku alt raha paigutavale investorile kohustuslikuks muutva LEI-koodi üle, mis tõstab investeerimisega seotud kulusid. Ega Stamp Duty Tax parem pole. Sedalaadi vääramatud kulud muudavad meele mõruks.

Ei päästa siin seegi, kui Ryanairi aktsiad Londoni või mõne muu riigi börsilt osta – eri börsidel on siiski noteeritud sama emitent. Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets kinnitas mulle, et sestap on aktsionäri õigused üldjuhul samad.

Näiteks Microsofti aktsiad Frankfurdi börsilt ostes võiks arvata, et dividendide pealt makstav tulumaks on väiksem. Tegelikult on tegemist siiski sama Ameerika Ühendriikide emitendiga, kes teeb väljamakse vastavalt USA maksureeglitele ning dollarites.