investor Toomas • 21. november 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Statoil: kas must kuld või kaselehed?

Statoili naftapuurtorn Sleipner A.
Statoili naftapuurtorn Sleipner A.  Foto: Reuters/Scanpix

Muidugi ma ehmatasin, kui kuulsin läinud nädalal, et Norra pensionifond võib nafta- ja gaasisektorist oma investeeringud välja tõmmata.

Minu portfellis kannatas sellest Statoili aktsia, mis koos teiste sektori aktsiatega hoobi sai.

Miks see Norra pensionifondi plaan nii oluline on? Tegemist on maailma suurima investeerimisfondiga, kuhu Norra riik juba aastakümneid suunab nafta- ja gaasitööstusest saadud tulusid, et jõukust tuleviku tarvis talletada. Fondi maht ületas sügisel triljoni dollari piiri. Kui selline hiiglane otsustab nafta- ja gaasisektorist väljuda, räägime me enam kui 35 miljardi dollari mahus investeeringute ümber paigutamisest. Fondi portfellis on suured investeeringud kõigisse maailma suurematesse naftafirmadesse.

Mida teeb OPEC?

Kiirustasin uurima, mis olid otsuse tagamaad. Fond on varemgi olnud oma valikutega investeerimistrendide teenäitaja, näiteks söesektorist väljudes, ja uudis tuli just siis, kui Saksamaal peeti ÜRO suurt kliimakohtumist. Kas maailm hakkabki naftasõltuvusest üle saama?

Vastus on siiski pigem "ei", ja Norra naftafondi investeerimiusplaanide muutuse taga on proosalisemad kaalutlused. Norra keskpank muretseb, et riik on liiga palju oma naftast ja gaasist ammutatud rikkust selle sektoriga sidunud. Norra riigile kuulub ju ka enamusosalus ehk tervelt 67% Statoilis, kus minagi piskuga osanik olen. Nüüd on hakatud mõtlema, et peaks seda raha rohkem hajutama, et nii suur osa riigi varast ei oleks seotud ühe sektoriga, kus on käimas suured muutused. Kui nafta hind kunagi püsivalt langeb, oleks varakirstus kuldmüntide asemel kaselehed.

Praegu on nafta hind liikunud 2014. aastal alanud suure mõõna järel pigem tõusutrendis. Brenti nafta kaupleb pealpool 60 dollari taset. Maailma majandus kasvab. Naftat eksportivate riikide kartelli OPEC hinnangul ei jõua naftanõudluse kasv tipust läbi enne 2040. aastat.

Millisel tasemel nafta hind suure kukkumise järel stabiliseerub, on omaette küsimus. Praegu on OPEC koos rea kartelliväliste riikidega, näiteks Venemaa, tootmismahte piiranud. Kokkuleppe tähtaeg jõuab aga kevadel kätte ja mis sealt edasi saab, on otsustamata. Venemaa kõhkleb, kas kärbetega jätkata, Saudi Araabia seevastu näib olevat otsustanud samal kursil püsida ja veenda ka teisi naftatootjaid. Kuu lõpus tulebki OPECi kohtumine, kus seda arutatakse.

Usun Statoili, mitte Norra riiki

Mina arvan, nagu Statoili juht, et energiasektori suurtes muutustes on oma koht ka naftal ja gaasil, ehkki samal ajal arendab Statoil jõuliselt ka taastuvenergiat. Niisamuti ei muutu üleöö Norra naftafondi investeerimisplaanid. Otsuse teeb Norra valitsus kõige varem aasta pärast ja kindlasti ei väljuta ühe ropsuga. Jään valvsaks, roheline energia on tugevnev trend, kuid ma ei torma oma dividendikatsiat müüma. Minu kaalutlused on veidi teised kui Norra riigil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt