Lõhekriis tuleb üle elada

Kuidas tuua tagasi vahepeal kõrge hinna tõttu kadunud tarbijad?

investor Toomas

Saksamaa ja Prantsusmaa inimesed peaksid uuesti lõhet sööma hakkama

Saksamaa ja Prantsusmaa inimesed peaksid uuesti lõhet sööma hakkama
Foto: Anti Veermaa

Norra lõhetootjate tänavune peamine probleem on Nordea analüütikute hinnangul selles, kuidas tuua tagasi vahepealse kõrge hinna tõttu kadunud lähimate suurte turgude tarbijad ehk täpsemalt öeldes Saksa- ja Prantsusmaa. Tänavu kaheksa ja järgmisel aastal kuus protsenti suureneva tootmismahu juures oleks need turud norralaste päästerõngas… kui ei oleks ees pikki tarnelepinguid, mis on tehtud mullusel kõrgel hinnatasemel.

Kõrge hulgihind ei lase lõpptarbijatele odavat kala pakkuda, mis omakorda tähendab, et nõudluse kasvu tulemas pole. “Suurenev tootmismaht ja kõrgem hind on Norra kalatootjatele 2018. aastal mürgine kombinatsioon,” ennustavad Nordea analüütikud.

See kehv perspektiiv on kaugele näha ka Oslo börsil kauplevate lõhekasvatajate aktsiate hinnagraafikutes. Suurima lõhetootja Marine Harvesti aktsia on oktoobri tippudega võrreldes kaotanud 14%, teise tootja Grieg Seafoodi aktsia 20% ning minu portfellis oleva Lerøy Seafoodi aktsia on odavnenud isegi 24%. Maailma suuruselt neljanda tootja SalMari aktsia on osutanud enim vastupanu, tõustes kuni jaanuarini ja asudes alles siis kukkuma, olles praegu 12% odavam.

Aktsiate kukkumist ennustas osa analüütikuid juba eelmisel sügisel, kui sai selgeks, et pakkumine hakkab taastuma kiiremini kui nõudlus. Norra analüüsifirma Norne Securities pani näiteks kõigile Oslo börsil kauplevatele suurte lõhetootjate aktsiatele “müü”-reitingu.

Minusugune investor olgu rahulik

Mis edasi saab? Mina arvan, et pikaajalisel investoril pole põhjust väärtuse edasist suurt langemist karta – kui just maailmamajanduses mingit katastroofi ei juhtu. Pealegi, kui mul on õigus ja suurem langus ongi juba seljataga, võib praegu müües hoopis hinnapõhja tabada.

Pigem tuleks lõhetootjate aktsiaid praegu hoolega jälgida ja võib-olla neid isegi portfelli lisada. Kõigest kaks suure pakkumise ja madala nõudluse aastat on vaja üle elada, mis pole perspektiiviga investorile väga pikk aeg, aga kahe aasta pärast ei pruugi aktsiate hind enam nii madalad olla.

Seda enam, et analüütikud – juba mainitud Norne, aga ka ABG Sundal Collieri ning Nordea ja DNB analüüsiosakond – ennustavad kasvavat võimalust ühinemis- ja ülevõtutehinguteks lõhekasvanduste sektoris. Aktsiate madal hinnatase ning pikem soodne perspektiiv võivad sektorisse meelitada Hiina investoreid. Aasia rahale tegi otsa lahti Mitsubishi, kui ostis kolm aastat tagasi Cermaqi ning selle investeeringu tulusus on hiinlastel kindlasti suu vett jooksma pannud. “Varem või hiljem astuvad mõned Hiina hulgifirmad sammu edasi, proovides konkurentide ees eelist saada tootjafirmas osalust ostes, et kindlustada kogu tarneahel algusest lõpuni,” rääkisid Norne analüütikud väljaandele Undercurrentnews.com.

Nordea vanemanalüütiku Kolbjørn Giskeødegårdi sõnul võiks hiinlaste peamine sihtmärk olla viimasel kümnendil hoogsalt laienenud turuliider Marine Harvest. Tema sõnul ei ole Griegi, Lerøy ja SalMari suurosanikud võimalikust müügist kuigi innustunud. Samas on selge, et rahakate investorite ülevõtutehing või kas või märkimisväärse osaluse omandamine ükskõik millises lõhetootjas võiks kogu sektori aktsiad kiirelt languseelsele tasemele tagasi tuua.

Juhin lisaks tähelepanu tõigale, et kuigi lõhekasvanduste aktsiad on praegu kõvasti kukkunud, pole näiteks Lerøy aktsia sugugi 52 nädala madalaimal tasemel – mullu aprillis oli hind veelgi madalam. Sama lugu on ka Marine Harvesti ja SalMariga.

Lõhekriis tuleb üle elada

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised