Rapsimine ja otsustamatus tõmbavad vee peale

Olen varemgi tunnistanud, et minul pole ajastamine alati hästi välja tulnud. Mul on hulk näiteid, kus olen aktsiaid liiga vara või hilja müünud. Kui aga minevikku arvesse võttes mõelda veidi laiemalt, siis on kaks asja, mis ajastust parandavad, tuleb vaid olla järjekindel nende järgimisel.

Kui ma investeerin, siis ma panen kirja oma investeerimisteesi, miks ma selle aktsia valisin. Minu strateegia läbi aastate on olnud see, et ettevõtte finantsnumbrid peavad mulle muljet avaldama ja kindlust sisendama ning ettevõtte jutustatav lugu maalima isuäratava pildi helgest tulevikust. Pean saama hinnata, kas tulevik tundub usutav ja kas praegune seis numbrites on atraktiivne investeerimiseks. Ettevõtetel on oma elutsüklid, majanduskeskkond on pidevas muutumises, tehnoloogiad muutuvad ja juhid muutuvad. Ja aastate jooksul teesi paikapidavust kontrollides võib selguda, et ei numbrid ega lugu vasta enam esialgsele ideele. Oma ajalugu läbi töötades leidsin mitu näidet, kus olen raha kaotanud, eirates teesi kontrollimise tulemust.

Apranga aktsia puhul investeerimistees ei pädenud täies mahus juba mõnda aega. Oma kogemustest näen, et kui tees enam ei päde ja otsust müüa kiiresti ära ei tee, siis võib investeering allamäge minna. Kui ei taha lasta investeeringul allamäge veereda, siis tuleb hakata kiiresti tegutsema.

Päevakauplejad teevad väljumisotsuse juba investeeringusse sisenedes, pannes paika „stop-loss'i“ ja „take-profit'i" taseme, nemad ei pea muretsema ei numbrite ega loo pärast. Aga pikaajalise investori jaoks täidab oma investeerimisteesi regulaarne paikapidavuse kontroll stop-loss'i ja take profit'i osa, et mitte lasta portfelli hapuks minna. Otsustamatusest tulenenud müügiga venitamine maksis mulle Apranga puhul kätte, kuigi väljusin sealt kokkuvõttes ikkagi kasumiga.

Teine näide on sellest, et kui tees peab paika, siis pole vaja rapsida, vaid tuleb investeering kuni järgmise kontrollini unustada. Rapsides ja suure hurraaga kasumit võttes jääb osa kasumist saamata. Leroy Seafood on üks minu parimaid investeeringuid, aga see on ka üks näide, kus olen hakanud liiga palju aktsia hinda vaatama, kuigi numbrid ja lugu endiselt ühte jalga käivad. Investeerimisteesiks oli see, et kalaproteiini tarbimine on maailmas kasvutrendis ja Norra kalatootjad turul hästi positsioneeritud. Nii lugu kui ka numbrid klappisid, kuid mina otsustasin pärast rekordilist kvartalitulemust osa kasumist välja võtta, jäädes ilma edasisest kasvust. Eelmise aasta alguses, kui Leroy aktsia oli oma tipust kaotanud 30% kontrollisin uuesti oma teesi paikapidavust. See oli ok ja pööramata liigset tähelepanu aktsia hinna volatiilsusele, tegin otsuse säilitada Leroy aktsiad oma portfellis ja olen praegu rahul, et kaine meel seekord võitu sai. Nimelt on investeering aastaga kasvanud ligi 80%.

Need on kõigest paar näidet, kuid kavatsen lähiajal viia läbi oma portfelli ajaloo suurima inventuuri ja uurida detailselt järele, milliseid vigu ja helgeid momente saan oma ostudest-müükidest veel välja tuua.