Elan naabritele kaasa

Terve talve olen saanud kaasa elada Soome väike­investoritele. Pean silmas arutelusid investeerimiskonto üle, mis meile juba tuttav ja kasutusel ka reas Põhjala riikides peale Soome.

Lahkuva valitsuse ettepanek oli luua investeerimiskonto võimalus, mis oleks maksude poolest soodsam ja lihtsam.  Foto: Andras Kralla

Pühapäeval Soomes toimunud parlamendivalimistel ennustasid küsitlused suurimat edu parteile, mis on suurtest erakondadest üks väheseid, mis investeerimiskonto mudelit ei toeta.

Sotsiaaldemokraatliku partei juht Antti Rinne on öelnud, et ei näe vajadust ühtegi tululiiki soosida. Partei valimislubadus on makse tõsta ja sealhulgas kapitali kasvu kõrgemalt maksustada (praegu maksumäärad 30% ja 34%).

Soome väikeinvestorid on päris krõbedalt maksustatud. Samas on ka Soomes huvi, et inimesed säästaksid ja teeksid seda – miks mitte – aktsiainvesteeringute kaudu, kasvatades ühtlasi kodumaist kapitali.

Lahkuva valitsuse ettepanek oli luua investeerimiskonto võimalus, mis oleks maksude poolest soodsam ja lihtsam.

Mõju riigieelarvele

Toetuse saamiseks tuli valitsusel siiski teha omajagu kompromisse. Näiteks lükata käivitumine 2020. aastasse, et leevendada negatiivset mõju riigieelarvele. Teine oli kontole 50 000eurose lae seadmine, et tulla vastu Põlissoomlastest lahku löönud Sinise Tuleviku parteile.

Muidu olnuks neil raske end valimistel reklaamida kui töötegemise eest seisjat, mis pooldab kapitalilt teenitud tulu kõrgemat maksustamist. Lagi peab tagama, et see on just väikeinvestorite võimalus. Lükkumine aga tähendab, et uus valitsus ja uus parlament saavad investeerimiskonto mudelisse tahtmisel muudatusi teha.

investor Toomas

Lahkuva valitsuse ettepanek oli luua investeerimiskonto võimalus, mis oleks maksude poolest soodsam ja lihtsam.

Sotsid võitsid Soomes valimised viimati 20 aastat tagasi, kuid valitsemiseks on vaja partnerit. Kui see oleks Koonderakond, mille käes oli lahkuvas valitsuses rahandusministri portfell, siis see partei tahaks investeerimiskonto mudeliga edasi minna.

Koonderakonna enda kurss maksupoliitikas on kergendada tööjõu maksustamist ning nihutada maksukoormus pigem keskkonna- ja tarbimismaksudele ning “patumaksudele”. Sarnased eelistused on lahkuva valitsuse peaministriparteil Keskerakonnal. Kapitalitulu kumbki partei kõrgemalt ei maksustaks.

Sotsiaaldemokraatliku partei maksusuunaga on kõige sarnasem Vasakliit, mis jagab ka sotside skepsist investeerimiskonto suhtes. See partei maksustaks kõrgemalt kapitali ja keskkonnakahjusid ja ka Rohelised näeksid kapitalile kõrgemaid makse.

Huvitavad hoopis teised teemad

Põlissoomlased kapitali maksustamist ei muudaks, hoides suuremas fookuses immigratsiooni teemat ja valitsuse kliimapoliitikat. Viimane on nii nagu Prantsusmaal aidanud hääli võita kõrge bensiiniarvega äärealadelt.

Sotsid on investeerimiskontole eelistanud tulubaasi laiendamist – üks mõte on kehtestada kõigile investoritele kinnipidamismaks, näiteks 5%, mis Aalto ülikoolis tehtud arvutuste järgi võiks aastas riigikassasse tuua 250–500 miljonit eurot.

25,5% on tegelik maks – Soome väikeinvestori dividenditulust on 15% maksuvaba ja 85% on maksustatud 30%ga.

Argument on, et välisinvestorite dividenditulust ei saa riik endale midagi. Uue maksuga saaks aga väikeinvestorite dividendimaksu langetada 25,5 protsendilt 20 protsendile.

Maksueksperdid Soomele siiski sellist ühepoolset sammu ei soovita. Kui aga valitsusse peaksid minema sotsid ja vasak­liit, on lubatud seda võimalust vähemalt uurida. Ega muud, kui vaatame, mis tuuli valimised tõid.

Hetkel kuum