Investorile ei meeldi mängida peitust

Viimase hetke kidur suhtlus

Börsifirma staatus nõuab tavapärasemast avatumat suhtlust, mida võivad järgida ka börsil noteerimata ettevõtted, aga ei pea. Eelmisel nädalal tahtsid OEG investorid teada, mis seis on ettevõttel Poolas, kuid Jääger jäi kidakeelseks. Pigem jäi kostuma sõnum, et tihti võib mõni asi jääda viimasele hetkele. Kahjuks jäi ka ettevõtte suhtlus, mis investoreid ei rahuldanud. Näiteks eile hommikul oli OEG aktsia märkimisväärse käibe juures pool tundi pärast Tallinna börsi avamist languses, mis võis olla tingitud just ettevõtte kehvast kommunikatsioonist.

Kahtlused Poolas toimuva kohta olid üleval juba kevadel, kui Poola meedia kirjutas OEG septembris lõppevast litsentsist, mille uuendamisest polnud kasiino omanikud siis veel huvitatud. Juba siis oleks võinud Jääger öelda selgelt välja, mis saab edasi turust, mis andis esimesel poolaastal 10% kontserni ärituludest ja 4% ärikasumist. Praegu ollakse nii kaugel, et litsentsi pole ja tegevus tuleb külmutada. Kui ettevõtte juht võis ette näha sellist stsenaariumit ning pani heal juhul isegi varuplaani valmis, siis investor ei ole ettevõtte igapäevase juhtimisega nii hästi kursis ega osanud kuidagi arvata, et ühel turul tuleb tegevus järsku peatada. Ilma kindla tagavaraplaanita.

JOKK-teade

Põhjus, et seminaril investorite seas istub ka ajakirjanik, kes võib ebameeldiva uudise avalikuks teha, ei tohiks olla piisav vajaliku teabe lukustamiseks. Jah, reedel pärast tavapärase tööpäeva lõppu saatis OEG börsile ka teate, et firma külmutab Poolas aktiivse tegevuse, ent see tundus pigem vajaliku JOKK-skeemina. Tehti reeglitega nõutud teavitus, ent kas see jõudis ka võimalikult paljude investoriteni, ei veendutud. Kui börsifirma oleks tahtnud, et teave jõuaks kõigi võimalike investoriteni, oleks veel eraldi kiri saadetud ka kõikvõimalikele meediaväljaannetele. Seda ei juhtunud.

Läbipaistev juhtimine ja eelkõige ausus investorite vastu aitab organisatsioonil kiiremini ületada takistusi ning mõjub ettevõttele ka pikas plaanis tervendavalt. Lõpuks on küsimus ikkagi usalduses – kui juhtkond hakkab meelega mõnda ettevõtte omaniku jaoks olulist teavet pisendama või halvemal juhul isegi peitma, siis lööb see ettevõttesse ebavajaliku kiilu.