Võimalus võtta kümneid miljoneid maksueurosid

Äripäev kirjutas eile, et Eestis on mitu tuhat ettevõtte juhatuse liiget, kes saavad väikest palka ning mitu korda suuremat dividenditulu, nii et nende tegelik kuusissetulek on keskmiselt ligi 4000 eurot. Ka on veel võimalus, et nad hakkavad saama madalapalgalistele mõeldud soodustust.

Äripäeva toimetuse meelest on riik loonud tuhandetele ettevõtjatele tingimused, mis lubavad riivata õiglustunnet. Maksude optimeerimise tõttu jääb riigil saamata kümneid miljoneid eurosid, kuid maksulaekumise parandamiseks on võimalus kehtestada sotsiaalmaksulagi ja -põrand.

Seaduse järgi käituvad juhid, kes maksavad endale miinimumpalka ja saavad suure osa sissetulekust dividendina, õigesti. Nad ei tee midagi sellist, mis oleks keelatud. Ettevõtja võib ise otsustada, kui palju ta endale kui juhatuse liikmele tasub palgas.

Kuna maksude optimeerimisega saab suurendada seaduslikult oma sissetulekut, siis seda võimalust tuhanded ka kasutavad. Veelgi paremaks läheks olukord siis, kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja see võib lisanduda justkui maast leitud raha. Ent rahandusministeerium pole veel lõplikult paika pannud, kas tuhanded madalapalgalised juhid hakkaksid tulumaksuvabalt miinimumilt saama veel nn lisatoetust.

Solidaarse maksusüsteemi mõte peitub solidaarses käitumises – kõik maksavad makse ja saavad selle raha eest kasutada ka vastavaid teenuseid. Kui aga ettevõtja otsustab optimeerimisega vähendada oma maksude osakaalu, siis tähendab, et tema saab täieõiguslikult ikka samu teenuseid edasi kasutada, kuid peab näiteks võrreldes palgatöötajast naabrimehega vähem panustama. Ka need inimesed, kes makse ei maksa, tarbivad avalikke teenuseid, mida maksude eest pakutakse.

Tõenäoliselt leidub ettevõtjaid, kes ei taha maksta raha kehva teenuse eest, vaid panustavad pigem enda heaolusse. Selline mõtteviis riivab nende õiglustunnet, kes maksavad täismahus makse. Kui need tuhanded juhatuse liikmed otsustaksid kogu oma sissetuleku võtta välja palgana, oleks riik 40 miljoni euro võrra rikkam. Kui sellele lisada tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis on sisult mõeldud madalapalgalistele, ent kindlasti hakkaksid võimalusel seda ära kasutama ka mõned ettevõtjad, siis on aus öelda, et uue valitsuse plaan võib olla kahe teraga mõõk.

Kuna sotsiaalmaksust hoidujad saavad kasu teiste heaolu arvel, siis on võimalik selle ohjamiseks kehtestada sotsiaalmaksule lagi ja põrand. Need lahendused ei ole uued, vaid pakutud välja juba aastaid tagasi. Senised riigijuhid ei ole lihtsalt suutnud neist kinni võtta. Kui sotsiaalmaksu lagi peaks soosima kõrgelt tasustatud töökohtade loomist, siis põrandaga oleks võimalik reguleerida piiri, kus algab õiglane palgatase neile, kes tahavad nautida ka omanikutulu. Varem on meedias toetanud sotsiaalmaksu põranda kehtestamist näiteks ettevõtja ja investor Jüri Mõis ning Krimelte juht Jaan Puusaag.

Äripäeva meelest võiks sotsiaalmaksu põrand olla 1758 eurot ehk piir, milleni tulumaksuvaba miinimum võib hakata pakkuma praegusega võrreldes rahalist võitu, kui ei otsustata teisiti. Sellisel juhul kaoks juhatuse liikmetel võimalus saada tulu muudatusest, mis on mõeldud eelkõige madalapalgaliste sissetuleku suurendamisele, aga samas võidaks riik maksutulu kümneid miljoneid eurosid.