Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida ma tahan ja mida me tahame? Kuidas seda saavutada?
Teadlik planeerimine on pigem elustiil ja valikute tegemise oskus, kui tavapärane tulevikust unistamine, kirjutab tänases Äripäevas OÜ Head planeerimisekspert Kaur Lass.
Elu on võimalik elada mitut moodi. Võib elada päev korraga ja näha mis juhtub. Võib proovida uurida ajalugu ja teiste kogemusi millegi tegemisel ja sellest õppida. Võib tulevikku visualiseerida. Võib ka lihtsalt olla hõivatud, millega iganes parasjagu tegeletakse. Reeglina viimast ollaksegi. Töö, mida tehakse muutub rutiiniks. Keskkond, kus elatakse muutub harjumuspäraseks. Ettevõte, mida juhitakse muutub (näiliselt) ise toimivaks. Kõik kulgeb tavaliselt seni, kuni endas avastatakse rahulolematus või kui ümbritsevates oludes toimuvad järsud muutused (näiteks majanduskriis, konkurendi rünnak turul vms).
Sageli proovitakse sellistes oludes muuta teisi (sh turgu nagu seda üritavad Lääneriikide valitsused). Ja kuna see ei toimi, siis virisetakse või minnakse (Eestist) ära või ignoreeritakse probleemi. Kas aga sellise tegutsemisega on ületatud rahulolematuse allikas? Ajutiselt ehk, püsivalt aga mitte. Nii võib näida lahendusena lüüa käega ja kurta, et kuna pole vanu olusid, pole ka võimalust nt tööd leida või edu saavutada. On aga ka veel üks valik. Tegeleda endaga ja muuta oma teadlikkus endas ja su ümber toimuvast paremaks. Mõista, miks mingid olukorrad tekkivad ja otsida teavet, kuidas neid olusid ületada. Nagu Eesti riik majanduskriisi ajal eelarvet kokku tõmmates. See on tee muuta teiste muutmise asemel ennast. See tee annab vabaduse käituda ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt ümbritsevate olude kiuste. Segasel ajajärgul, nagu täna, on see olulisem kui kunagi varem. Kindlasti on see tööd nõudev aga ka edukas tee, sest end muutes leiad ka, et muutub teiste suhtumine sinusse ja su ettevõtmistesse ning nagu oleme näinud koguni ka meie riiki.
Keskkonnavaldkonnas ja ühiskonnas on teadliku ettekavandamise distsipliiniks ruumiline planeerimine, ettevõtluses või riigiüksuse juhtimises strateegiline planeerimine. Riik vajab visioonil põhinevat üleriigilist planeeringut ja julgust viia see ellu. Ettevõte vajab juhte, kes teavad kuidas tema arengut suunata. Sama vajavad ametkonnad ja omavalitsused. Teadlik arengu kavandamine hakkab pihta hetkest, kui tuvastatakse muudatuse vajadus. Edasi tuleb tegeleda oma eesmärgi sõnastamise ja arusaadavaks tegemisega. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ ja Kasvuvisiooni koostamise käigus on seda meil ka üksjagu tehtud. Kas aga oleme valmis neid kokkuleppeid aluseks võtma? Kas me eraisikuna oleme viitsinud süveneda? Ehk oleks aeg igal ühel meist end natuke muuta ja teada nii enda kui ka oma riigi eesmärke?
Meil on oma riigi edu foonil olemas unikaalne võimalus teistest eristuda. Alustada saab sellest, et meist enamus teab seda, mis on see suur eesmärk mille nimel me siin riigis tegutseme. Aga selleks tasuks sul ka teada mille nimel sa ise tegutsed ja kuidas see haakub meie ühise plaaniga. Kuna eestlane on reeglina pigem iseseisev tegutseja, kui karmi käsu täitja, piisab kui igaüks meist alustab enda tuleviku teadliku planeerimisega. Kirjuta üles mida tahad saavutada see aasta, viie aastaga ja kümnega. Ja küsi mida tahavad inimesed su ümber. Kui eesmärgid kattuvad jääb veel vaid ära õppida sõbralik koostöö ja sihipärane tegutsemine. On ju raha puuduse müüdist palju reaalsem tegutsemise julguse puudumine ja harjumuste juurdumus.
Autor: Kaur Lass, Villy Paimets