Artikkel

    Kuidas kaasata raha, kui oled alustav ettevõte

    Äärtes saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp, keskel Soraineni vandeadvokaat Kätlin Krisak ja Saunumi tegevjuht ja juhatuse liige Henri Lindal. Foto: Äripäev

    Mida teha, kui oled alustav ettevõte ja soovid raha kaasata, arutleti sel korral Äripäeva raadiosaates "Soraineni sagedus" kahel korral üliedukalt alternatiivturul First North raha kaasanud Saunumi näitel. Enne Saunumi aktsiate esmast avalikku pakkumist oli First Northi turul üks Eesti ettevõtja. Nüüdseks on neid juba kuus ning huvi aina kasvab.

    „Viis aastat paned oma raha sisse, arendad, pettud, pingutad, muretsed, mõtled, paned jälle raha sisse ja siis jälle, kuni jõuad tooteni, mida on võimalik hakata müüma,“ kirjeldas Saunumi tegevjuht Henri Lindal saates „Soraineni sagedus“ ettevõtte algusaastate pingutusi selle asutajate Andrus Vare, Lauri Meidla ja Lauri Paeveere poolt.
    Kui ettevõttel on suured plaanid uutele turgudele sisenemiseks ja tootearenduseks, siis on varem või hiljem hädasti vaja lisakapitali. Kui asutajate taskud hakkavad tühjaks saama ja sugulased appi ei tule, siis on kapitali kaasamiseks võimalusi piiratud hulk – võib küsida pangalaenu, pöörduda börsiväliste investorite poole või minna börsile.
    Saunumiga sarnaste väikeste ja alustavate ettevõtete jaoks on kapitali kaasamiseks sobiv alternatiivturg First North, mida peab Nasdaq. Põhiturule minemiseks peab ettevõttel olema pikem tegevusajalugu ja nõuded on seatud ka minimaalsele turuväärtusele.
    „Kui kaasatav kapital jääb alla 2,5 miljoni euro, on turule sisenemine lihtsam ning ettevalmistused kestavad 2-3 kuud. Finantsinspektsiooni poole pöörduda ega väga suurt dokumentide pakki koostada pole vaja,“ selgitas alternatiivturule sisenemise juriidilisi nüansse advokaadibüroo Sorainen finants- ja kindlustusõiguse valdkonna juht Kätlin Krisak. "Põhidokumendiks on ettevõtte kirjeldus, mis investoritele lihtsalt ja loogiliselt ära seletab, mis firmaga on tegemist, kes on selle taga, milleks raha kaasatakse ja mis on tegevusplaanid ehk mille jaoks raha kasutatakse."
    Krisak lisab, et tuleb siiski arvestada, et First Northile saavad siseneda ainult aktsiaseltsid, mis enamasti tähendab, et osaühing on tarvis vastavalt ümber kujundada. "See protsess omakorda võib olla päris ajamahukas ja võtta mitu kuud, eriti kui osanike seas on välismaalasi," märgib ta.
    Kui soovitakse kaasata enam kui 2,5 miljonit, tuleb ette võtta aja- ja rahamahukam tee. Tuleb registreerida prospekt, mis on juba palju mahukam dokument, ning kaasata finantsinspektsioon. Börsile on lisaks vaja esitada ka hulk tehnilisi dokumente. Reeglite järgi võib börs menetleda dokumente 3 kuud, kuid tegelikkuses tehakse see töö reeglina ära mõne nädalaga, lisas Krisak.
    Kui võrrelda erinevaid raha kaasamine turge omavahel, näiteks Funderbeami ja Nasdaqi First Northi, siis tuleb arvestada, et Nasdaqi börsidel toimetavatele ettevõtjatele kohaldub Euroopa turukuritarvituse määrus, mis reguleerib siseinfo käsitlemist. „Seal peavad ettevõtjad arvestama, et nende elu on üsna avalik. Nii head kui ka halvad uudised tuleb investoritele teatavaks teha. Seda nõuet teistel platvormidel ei ole, kuid samas kaasneb suurema reguleerituse ja nõuetega ka teatud kvaliteedimärk,” selgitas Krisak.
    “Mõlemal juhul tuleb vaadata, et raamatupidamisdokumendid oleksid korras. First Northile minekuks peab ettevõte olema aktsiaseltsi vormi ümber kujundatud, Funderbeamil seda nõuet ei ole. Funderbeami investorid moodustavad omavahel sündikaatettevõtte, mis hakkab raha kaasavas ettevõttes osanikuks. First Northil on kõik aktsiad võrdsed ja ühetaolised,” loetles Lindal rahakaasamisplatvormide erinevusi ja sarnasusi. „Üks raskemaid faase ettevõtte jaoks on see, et ennast tuleb investorile tõestada. Olen ka ise investor ja minu jaoks on väga oluline, et ettevõtte esitatud teated oleksid läbipaistvad, tõesed ja kontrollitud,“ sõnas Lindal.
    „Siseteabe käitlemise kord – mida me räägime, kuidas me räägime, mida tohib ja mida ei tohi majast välja rääkida ja missugust infot koostööpartneritega vahetada,“ tõi Lindal välja enda jaoks täiesti uue asja, mida börsile minek ettevõtte jaoks kaasa tõi.
    ”Üldreeglina tuleb siseteave investoritele alati teatavaks teha, mitte endale hoida,” võttis siseteabe käitlemist puudutava rusikareegli kokku Kätlin Krisak, kelle tiim aitas Saunumil börsile minekuks kokku panna ettevõtte kirjelduse juriidilise osa, vaadata üle ettevõtte dokumentatsiooni ja lepingud ning koostada kogu börsile minekuks vajaliku dokumendipaketi, sh siseteabe käitlemise korra.
    „Soraineni sageduse“ saates arutlesid raha kaasamise teemal saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm Saunumi tegevjuhi ja juhatuse liikme Henri Lindali ning advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Kätlin Krisakuga.
    Kapitali kaasamine ja kalitaliturgudele sisenemise küsimustes annab Sorainenis nõu Kätlin Krisaki juhitud finants- ja kindlustusõiguse tiim.
    Saadet saab kuulata siit:
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.