5. novembri valimiste eel on seis endiselt 50 : 50, kas võidab Kamala Harris või Donald Trump. Suursaadik Kristjan Prikk ütleb aga, et sõltumata võitjast tuleb tunnistada USA-Euroopa suhete muutumist.
- Iiri juurtega Joe Biden on üks viimastest tipp-poliitikutest, kes esindab vaadet, et USA olulisim suhe on transatlantiline. Foto: Reuters/Scanpix
Teist maailmasõda võidelnud nn suur põlvkond on enamasti juba teises ilmas, üldise sõjaväekohustuse kadumise järel on üha vähem ameeriklasi, kes oleks Euroopas teeninud, ning poliitilise ladviku seas on üksikuid, kes peaksid end otseselt eurooplaste järeltulijateks.
“USA otsustajate hulgas on järjest vähem neid inimesi, kes tunnevad mingit isiklikku ja vahetut sidet Euroopaga,” ütles Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk “Äripäeva arvamusliidri” saates.
Kui mõiste transatlantiline suhe on siinpool Atlandi ookeanit geopoliitiline A ja O, siis keskmise ameeriklase jaoks on nii Ladina-Ameerika kui ka Ida-Aasia märksa käega katsutavamad suurused.
Seda hoolimata tõsiasjast, mida Prikk rõhutab, et kui vaadata majandussidemeid ja reaalseid dollareid-eurosid, pole teistel suhetel kui sellel, mis USA ja ELi vahel, maailmamajanduses konkurente.
Ent ka seesama suhe on ohus. Sest kui Kamala Harrise võidu korral oleks raputusi esialgu vähem, kuivõrd Demokraatliku Partei üldine joon kehtib ju praegugi Joe Bideni all, siis Donald Trumpi triumf, pidades silmas üht tema peamist lubadust kehtestada kõigile riikidele lausalised imporditollid, muudaks kurssi juba selgelt ja järsult.
“Kui selline asi [nagu Trumpi lubatud tariifid] peaks juhtuma, hakkab toimuma USA majanduse tohutu suuruse tõttu üle maailma kaubanduse ümberpaiknemine,” selgitas Prikk.
“Väga tõenäoliselt hakkab Hiinast märkimisväärselt kaupa liikuma Euroopa turule. Mingiks hetkeks Euroopas teatavate kaubaartiklite hinnad tulevad konkurentsi tõttu alla, aga pikemas perspektiivis tähendab see, et senised tootjad ja kaubamärgid satuvad surve alla, kus nad ellu ei jää.”
Kui tõenäoline see stsenaarium on, Prikk saates ka lähemalt selgitab. Samuti tuleb juttu välispoliitika rollist valimiskampaanias ning kas ja kuidas valimiste tõttu sõda Ukrainas muutub.
Intervjueeris Indrek Lepik. “Äripäeva arvamusliider” on eetris reedel kell 17.
Suursaadik Washingtonis: USA otsustajate seas on üha vähem isiklikku sidet Euroopaga
Seotud lood
Piirid Euroopa ümber ja sees, Iisrael valmistub suureks vastulöögiks ning Moldova otsustab tuleviku üle.
Kriitikute hinnangul pole praegune asepresident oma välispoliitilist visiooni siiani selgelt formuleerinud. Tema maailmavaate piirjooned lasevad end aga juba aimata.
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.