• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fortuna lõpetas oma tegevuse Eestis

    Eesti kindlustusseltside liidu president Matti Klaar, kes on ka ?veitsi aukonsul Eestis, ütles, et Äripäevas ilmunud artikli peale «?veitsi kindlustusselts Fortuna osutus petturiks» (ÄP nr 137, 1. detsember) tuli Fortunalt vastus.
    Selles tunnistati, et selts on Eestis ja teises Ida-Euroopa riikides endale kindlustuskohustusi võtnud. Lepingud jõustuvad ?veitsi seaduste kohaselt, kinnitab Fortuna oma vastuses.
    «Tulenevalt raskustest kohalike kindlustusjärelevalvetega ja kooskõlastatult ?veitsi kindlustusjärelevalvega oleme otsustanud, et uusi lepinguid me enam ei aktsepteeri,» seisab Fortuna vastuses. «Kohustused, mille oleme enne võtnud, neid me täidame.»
    Eestis sõlmitud lepinguid, mis on nõudja poolt allkirjastatud pärast 31. oktoobrit, enam vastu ei võeta.
    Balti riikides kindlustuslepingute müümisel on Fortuna kasutanud Riias asuvat maaklerfirmat Safe-Invest, kellega firmal ühist omandisuhet pole. Fortuna ise äritegevusega Eestis ega teistes Balti riikides tegelenud ei ole.
    Äripäevas kirjeldatud kindlustusjuhtumi suhtes, kus kindlustusvõtja surma järel pole tema lähikondsed saanud kindlustusseltsilt juba teist aastat hüvitist kätte, on Fortuna seisukoht järgmine: «Juhtum on meile tuttav. Pärast veelkordset uurimist peame oma otsuse juurde jääma, sest surmajuhtumi silmapilgul lepingulist vahekorda meie vahel ei olnud.»
    Kuna Fortuna väidab, et surmajuhtumi ajal leping jõus ei olnud, siis võib Matti Klaari hinnangul võltsing olla tekkinud mujal, mitte kindlustusandja juures.
    Küsimusele, miks tahab Fortuna siiski tagasi maksta kindlustuspreemia, vastas Klaar: «Keegi on selle raha sisse maksnud ja Fortunal ei ole mingit õigust sellele rahale, kui ei olnud kehtivat lepingut.»
    Vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajaku kinnitusel on kindlustuslepingut võltsinud just kindlustusselts, kes ei taha tema väitel lihtsalt kindlustushüvitist välja maksta.
    Matti Klaari sõnade kohaselt on Fortuna olnud juba mõnda aega märklauks, sest ?veitsi kindlustusselts on tegelenud asjadega, millega nad ei peaks tegelema.
    «Lõppude lõpuks on nad aru saanud, et nii lähe,» rääkis Matti Klaar. «Peab veel lisama, et Fortuna pole mingi ühe-päeva-kindlustusselts, mis täna on ja mida homme ei ole.»
    Fortuna on asutatud 1938. aastal ja tema bilansimaht oli kaks aastat tagasi 21 miljardit Eesti krooni. «?veitsis on Fortuna soliidne firma, aga see meetod, mida nad siin kasutasid, mulle küll ei meeldi,» tunnistas Klaar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).