21. detsember 1995
Jaga lugu:

Pärnits loodab Dvigateli kätte saada veel sellel aastal

«Üllatav, et kui 4. detsembril ei leidnud linnakohtus kinnitust Dvigateli maksujõuetus, siis kaks päeva hiljem pannakse uuesti pankrotiprotsess käima ja arestitakse ettevõtte varad,» rääkis Pärnits. «Siiski oleme otsustanud lepingu erastamisagentuuriga sõlmida ning loodame positiivset lahendust ka kohtus.»

Kolmapäeval lükati Dvigateli pankrotihagi arutamine kohtus edasi, sest esitati täiendavaid dokumente ja DTE Metallitööde AS vähendas võlanõuet 21,9 miljonilt 16 miljonile kroonile.

«Meie arust pole pankrotiprotsessi algatamisel mõtet,» ütles Pärnits. Tema sõnade kohaselt pole esitatud taotlust, et Dvigatel on võlgu, vaid et Dvigatel on tekitanud kahju. Dvigateli juhtkond on väljendanud arvamust, et hoopis nendel on nõudeõigus DTE Metallitööde ASi vastu.

Dvigateli ajutine pankrotihaldur Terje Eipre teatas, et praegune 16 miljoni krooni suurune võlanõue sisaldab kolme liiki nõudeid. Esiteks on Dvigatel 12,8 miljonit krooni võlgu täitmata lepingute eest. 1,4 miljonit krooni moodustavad nn leppetrahvid, mis tulenesid Dvigateli viivitustest lepingute täitmisel. Kolmas nõue on 1,8 miljonit krooni tellijate ettemakseid, mille eest Dvigatel pole tellimusi täitnud.

«Minu arust on seda siiski piisavalt, et tunnistada Dvigatel maksujõuetuks,» ütles Eipre. Otsus Dvigateli pankroti kohta langetatakse Tallinna linnakohtus 18. jaanuaril.

28. detsembril arutatakse linnakohtus Dvigateli vara ja arvelduskontode vabastamist aresti alt, sellekohase taotluse on esitanud Dvigateli erastamisõiguse saanud AS Diamark. Ajutine pankrotihaldur märkis, et ilmselt arvelduskontod vabastatakse arestist, kuid Dvigateli vara jääb aresti alla.

Nelja Saksa masinatööstusettevõtte juhid, kes on ka ASi Diamark ühe osaniku, ASi Logit Eesti omanikud, käisid sel nädalal Eestis ja märkisid, et soovivad vaatamata Dvigateli raskele olukorrale jätkata 1993. aastal alanud koostööd.

«Oleme samas ka huvitatud võimaluse korral Diamarkis oma osaluse suurendamisest,» rääkis Gernot Stampe, kes on Logit Eesti osanikfirma B+S Maschinen GmbH juht.

Saksa firmad on algfaasis plaaninud omapoolseteks investeeringuteks Dvigateli kuni 60 miljonit krooni. Firmade esindajate sõnul võiks Dvigatel kasumisse jõuda kolme aastaga.

Järgmise aasta käive võiks nende hinnangul ettevõttes olla ligi 200 miljonit krooni ja tulevikus võiks Dvigatelis tööd leida kuni 1500 inimest.

«See nõuab muidugi ettevalmistusaega, sest paljud tootmisharud tuleb uuesti üles ehitada,» lisas Gernot Stampe.

«Tänastes Eesti tingimustes võiks algselt Dvigateli tööliste arv olla 500,» leidis Saksa firma juht.

Euroopa Liit muutis oluliselt ühinenud riikide ettevõtete turge, mis vähendas eeskätt Saksa ettevõtete konkurentsivõimet.

Tugev Saksa mark ja suured tootmiskulud sunnivad enamikku firmasid tootmist Saksamaalt välja viima. «Et vähemalt Euroopa turul olla uuesti oma toodanguga konkurentsivõimeline, soovimegi tootmise suurelt jaolt Eestisse üle tuua,» rääkis Müller Umwelttechnik GmbH juhatuse esimees Wolfgang Müller.

«Eesti maksustruktuur aitab meid selles tihedas konkurentsivõitluses,» lisas ta.

Dvigateli toodanguna näevad sakslased raskemasinatööstuse toodangut -- tõstmistehnika (elevaatorid, tigutehnika ja tõstukid), teraseehitus ning Mülleri firma spetsiaalmasinad.

«Soovime Eestis valmistada mitte ainult masinaosi, vaid konkreetset valmistoodangut,» lisas Wolfgang Müller.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas