EVA asedirektori Agu Remmelgase andmetel on neil töös kokku 36 projekti. Nendest seitse on seotud transpordi või transiidiga. Remmelgase sõnul on projektide sisuks sadama- ja lennutransporditeenuste arendamine, vaheladude komplekside väljaehitamine jne.
Möödunud aasta suurim investeering tuli Coastal Baltica Holding Company'lt, kes hakkas ehitama Maardu terminaalist Tallinna sadamasse 20 miljonit dollarit maksvat torujuhet. See moodustab suurema osa projektide ligikaudu 25 miljoni dollarilisest koguinvesteeringust, mis tehti eelmisel aastal EVA kaudu Eesti transpordi infrastruktuuridesse.
Remmelgase kinnitusel on lõviosa agentuuris töös olevatest projektidest Ameerika firmadelt. «Huvi ei ole loomulikult tingitud Eestist, vaid soovist suunata kaupu Ameerikast läbi Euroopa Venemaale. Eesti on üks kraan, mille kaudu on võimalik seda teostada,» rääkis Remmelgas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ameerika põllumajandusministeeriumis valmis jaanuari lõpus uurimustöö, mis käsitleb Balti riikide regioonide võimalusi olla vahelao ja transiidi paik Ameerika suurtele toiduainetetootjatele. Remmelgase andmetel hinnati uuringus kõige turvalisemaks ja infrastruktuuri poolest sobivamaks Soomet. Teisel kohal oli Eesti. Edasi tulevad Läti, Leedu ja Peterburi, lisas ta. Soome eeliseks võrreldes Eestiga peetakse topelttollide puudumist Venemaaga. Remmelgase väitel on Soome idapiiril mitmeid investeerimisprojekte, mis elavad tänu Venemaa kaubandusele.
Näitena tõi ta Singapuri arvutifirma Acer, kes rajab sinna kokkupanekukeskust. Sellega vähendatakse Venemaalt saadud tellimuse täitmise tähtaega kuult poolteisele päevale, rääkis Remmelgas.
Ameerika põllumajandusministeerium saatis oma uuringute tulemused laiali Ameerika suurettevõtetele. Ka Eesti välisinvesteeringute agentuur kavatseb selle kokkuvõtet levitada välisfirmade seas.
Möödunud nädalal käis Eestis maailmapanga ekspert Pedro Taborga. Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnade kohaselt tunti huvi investeeringuvõimaluste kohta transpordi logistika süsteemidesse. Ratso väitel on Eesti pool eriti huvitatud investeeringutest elektroonilisse andmesidesse.
«Praegu kulub kaupade transportimisele vähem aega, kui dokumentide vahendamisele,» selgitas Ratso. Seetõttu on otstarbekas arendada elektroonilise andmeside süsteemi EDI. Seda saab teha valitsuse ja laenude toel, lisas ta.
Mingitest summadest maailmapanga esindajaga veel ei räägitud. Järgmine kohtumine toimub käesoleva aasta mais-juunis.