Aruande kontroll ettevõtte käibe järgi
22. aprilli Äripäevas väidab Vello Vallaste, et ükski audiitorina tegutsev isik ei oma selleks seaduslikku alust, küll on aga grupp isikuid, kes on saanud audiitori õigused vabariigi valitsuse määruse alusel. Antud väited on täiesti õiged, küll on aga sügavalt ekslik Vello Vallaste järeldus. On tõsi, et äriseadustiku § 328 lõike 2 kohaselt saab audiitoriks olla vaid isik, kellele see õigus on seaduse alusel antud. Küll on sama seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud, et kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded vabariigi valitsuse kehtestatud korras. Seega on isikutel, kellele on audiitori õigused antud määruse alusel, täielik õigus tegutseda audiitorina.
Üsna suurt segadust on tekitanud üsimus, kas 1995. majandusaasta aruannet peab audiitor kontrollima. Vastust sellele küsimusele tuleb otsida kahest seadusest: raamatupidamise seadusest ja äriseadustikust. Nende alusel võib väita, et olukord on täiesti selge vaid ühel juhul -- ÄS § 523 lõike 1 alusel peab audiitor olema aktsiaseltsil, mis on kantud äriregistrisse.
Osaühingute ja ettevõtteregistrisse kantud aktsiaseltside puhul tuleb audiitori kohustuslikkuse kindlaksmääramisel juhinduda raamatupidamise seadusest, mille § 22 lõike 2 punkt 3 näeb ette audiitorkontrolli. Sama seaduse paragrahv 2 lõige 4 teeb nimetatud paragrahvist erandi, sätestades, et «osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud kahekordset määra, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 3 sätestatud nõuet».
Probleemid on antud sättega tekkinud eelkõige küsimuses, kuidas mõista sõnadega «eelnev majandusaasta» väljendatut. Viimasel ajal on hakanud levima tõlgendus, et näiteks käesoleval aastal tuleb audiitorkontrolli kohustuslikkusel võtta aluseks 1994. majandusaasta käive. Samas võib väita, et aluseks tuleb võtta hoopiski 1995. aasta käive.
Tuleb tunnistada, et kõne all olev säte on ebaõnnestunult sõnastatud, mõttest arusaamiseks on vajalik tõlgendamine.
Vaadeldes RPS § 2 lõiget 4 süsteemis seaduse teiste sätetega, tuleb seda kindlasti siduda samas paragrahvis viidatud § 22 lõike 2 punktiga 3. Viimatinimetatud paragrahv näeb ette toimingud, mis tuleb teha majandusaasta aruande koostamisel. Kui võtta aluseks praegune ajamoment, siis toimub praegu nende reeglite järgi 1995. majandusaasta aruande koostamine.
Siit tuleb teha järeldus, et § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud nõude järgimine käesoleval ajal (1996. aastal) ei ole vajalik juhul, kui eelneva majandusaasta (s.o 1995) käive ei ületanud nimetatud nõuet. Seaduses esitatud ajamomentide omavaheline seos saab olla vaid selline.
Teine tõlgendusviis, mida antud juhul saab kasutada, on kindlasti ka seadusandja mõtte väljaselgitamine. Ilmselt oli eesmärgiks kehtestada audiitorkontroll sellistel majandusaastatel, mil käive on suur. Kui lähtuda loogikast, et käesoleval ajal tuleb audiitorkontroll 1995. majandusaasta suhtes seostada 1994. aasta käibega, võib tekkida üsna huvitav olukord. Võtame näite, kus 1994. aastal oli käive 1 kroon, 1995. aastal 10 miljonit krooni ja 1996. aastal jälle 1 kroon. Sellisel juhul tekib olukord, kus 1995. aasta bilanssi ei pea auditeerima, küll on audiitorkontroll kohustuslik 1996. majandusaasta aruande koostamisel, vaatamata ühekroonisele käibele. On väheusutav, et audiitorkontrolli kehtestamisel sooviti sellist tulemust.
Eelpooltoodust võiks teha järelduse, et raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb audiitorkontrolli kohustuslikkus määrata selle majandusaasta käibe järgi, mida tuleb auditeerida. Seega tuleb 1995. majandusaasta aruande koostamisel audiitorkontrolli läbiviimise kohustuslikkuse üle otsustada 1995. aasta käibe alusel.
Juhin tähelepanu ka 18. aprillil vastu võetud äriseadustiku muudatustele. Muudeti ka RPS § 2 lõiget 4, asendades sõna «kahekordset» sõnaga «neljakordset», seega saab antud muudatuse jõustumisel kohustuslikuks käibepiiriks senise 500 000 krooni asemel 1 miljon.