Silvese välisfirmade aastakäive 6 miljardit

15. mai Äripäev kirjutas, et metallikuningannaks ristitud Tiiu Silvese kohalik äritegevus on kaetud pimeduselooriga, et EMEXi metallimonopoli tekkimine peletas Eestist eemale metallivahendusfirmad.

Ka Tiiu Silves tõdeb, et alates 1993. aastast on ta oma äritegevuse Eestis minimaalseks viinud. Tema siin registreeritud firmade käive on sedavõrd väike, et nad pole isegi käibemaksukohuslased, v.a Silves Enterprise.

Väikevahendusfirmana tegutseb edasi ühistu Noves, mis kasvas välja Tiiu Silvese esimesest firmast, 1988. aastal asutatud kooperatiivist Noves. Minimaalseid tehinguid teevad ka Silves Enterprise Inc AS ja 1993. aastal loodud AS Langren. Tiiu Silves tunnistab ausalt, et tema Eesti firmades töötavaid inimesi peab üleval Silves Enterprise'i Moskva tütarfirma.

Metalliäri pole Tiiu Silves unarusse jätnud. Tänini tegutsevad talle kuuluvad metallisorteerimisplatsid Valgevenes, Novopolotskis, Moskvas, Peterburis ja mujal.

Sõlmitud on lepingud tegevuse lõpetanud tehaste seadmete lahtilõikamiseks, et need siis sorteeritud metallina soodsalt välismaale müüa.

Silves kinnitab, et praegu käivad läbirääkimised vrakiks muutunud sõjalaevade lahtilõikamise üle Murmanskis või Kaliningradis. Metallikuninganna enda sõnul tasub sellega tegelda just põhjusel, et ta on suutnud tänu oma sidemetele saada Venemaa valitsuselt soodustusi metalli ekspordiks.

Samas tuleb aga maksta üsna kõrget vahendustasu. Kui lääneriikides lepitakse viieprotsendilise vahendustasuga, siis Venemaal on Silvese käest küsitud isegi 60 protsenti. Seevastu Ukrainas ulatuvad just hinnad märgatavalt üle maailmaturu hindade, vahe on teatud toodete puhul isegi kuni 40 protsenti, selgitab Tiiu Silves.

Teiseks tulusaks tegevusalaks, mida tasub Silvese sõnul Venemaal ajada, on toiduainete hulgimüük. Kõige perspektiivsemaks peab ta aga Kesk-Aasia riike -- Turkmenistani, Usbekistani ja Kõrgõzstani.

Silvese äripartneril Adabei Jeremetovil on Turkmenistanis terve puuvillafarm, endine kolhoos, mis, nagu teisedki ühistud, on tänaseks läinud erakätesse. Viimati saadi erandkorras luba puuvilla ekspordiks. Vastutasuks tuleb tarnida mitmesuguseid põllutöömasinaid.

Silves on veendunud, et edukat äri pole endistes liiduvabariikides võimalik ajada ilma isiklike tutvusteta. Ja nende vähesuse üle ta kurta ei saa.

Seda ka tänu oma mehele, kelle koolivennad ning head tuttavad on Venemaal ja mujal juhtivatel kohtadel.

Tiiu Silves ei varja, et teda ja talle kuuluvaid firmasid on tihtipeale ka alt veetud. Eredama näitena toob ta oma Pihkva esindaja Oleg Tima?ovi, kes on koos oma kompanjonidega kadunud, kaasas 500 000 dollari eest ostetud metalliveokeid ja muud metallitöötlemiseks vajalikku.

Eestiski võib Silves enda sõnul nimetada mitmeid tuntud äritegelasi, kes talle tänini miljoneid kroone võlgu on. Persoonide avalikustamisest ta siiski hoidub.

Pettuse tõttu pani Tiiu Silves kinni ka oma poja Siivo nime kandnud viinapoe Tallinnas Balti jaama lähedal.

Altminekuid on Silvesel teisigi. Näiteks ASiga Consensio, mis loodi mõttega osaleda Viru hotelli erastamises.

Enda osalemist aktsiaseltside Sunorek ja Concordia Reisibüroo asutamisel Tiiu Silves eitab. Tema sõnul on lubatud osaluste taga Silves Enterprise'i endine tegevdirektor Urmas Arumäe, nüüdne edukas vandeadvokaat, kes Silvese väitel sunniti lahkuma. Täpsemalt ei soovi metallikuninganna sellest ammumöödunud seigast kõnelda.

Ka ei soovi ta rääkida Eesti kütuseturust, millest tal on soovitatud eemale hoida.

Vara, mis Tiiu Silvese nimel on, jätkub. Lisaks maavaldustele ning korteritele Prantsusmaal ja USAs on tal kaks maja Tallinnas, neli mujal Eestis, neist üks veel pooleli. Neljale korterile lisandub kaks suvilat Mähel ja üks Hiiumaal ning renoveerimist vajav Hõreda mõis Rapla lähedal.

Silvese suurimad välisfirmad tegelevad väärismetalli vahendamise ja börsioperatsioonidega. Erilised lootused on tal seotud pensionikindlustussüsteemiga, mille loomist ta on alustanud Norras.

Kindlustus on lihtne -- lepingud sõlmitakse 15 aastaks, aastane kindlustusmaks on 1000 dollarit, mida hakatakse kasvatama börsitehingutega, kirjeldab Silves kava kindlustusäris kanda kinnitada.

Ta lisab samas, et 1000 dollari maskmine käib täna veel Eesti inimesele üle jõu, reaalseks peab ta umbes 3000 krooni.

Ehkki Silves loodab pensionikindlustusega Eestisse jõuda veel sel sügisel, pole ta selles sugugi kindel. Ka kindlustusest olevat talle soovitatud käed Eestis eemale hoida.

Tean Tiiu Silvesest väga vähe. Temast, tema äridest ja nende ümber liikuvatest suurtest summadest on aga palju räägitud.

Mulle on jäänud mulje, et tema nime all tegutsesid mingid metalliärimehed. Samas, kui sellest metalliärist teeniti muinasjutulisi kasumeid, siis peab see ka kusagil näha olema.

80ndate lõpul ja 90ndate alguses ehk n-ö headel aegadel teeniti peamiselt nikli ja koobaltiga kaubeldes. Korraliku koobaltilaadungi eest võidi saada ligi 700 000 dollarit puhaskasumit, sest vahepeal maksti läänes selle eest kaks korda rohkem kui Venemaal. Ka vasega tehti suurt äri.

Minu jaoks on Tiiu Silves ja tema väidetav rikkus jäänud mõistatuseks.

Mina ja Eesti rikkaim inimene? Tean mitmeid kunagisi metalliärimehi, kes omal ajal vaikselt tegutsesid ja elavad nüüd väga jõukalt. Kuid samas on ka neid metalliäriga tegelenuid, kelle kunagisest hiilgusest pole enam midagi järel.

23. mail toimunud kaubandus-tööstuskoja juhatuse koosolekul heideti meie liikmete hulgast välja need firmad, kes polnud mingil põhjusel liikmemakse maksnud. Teiste seas heideti välja ka firma nimega Silves Enterprise.

See, mis äri Tiiu Silves ja tema firmad ajavad, ei puutunud antud juhul asjasse.

Minul isiklikult ei ole olnud ühtegi ärisuhet Tiiu Silvesega. Ka ei tea ma ühtegi enda tuttavat, kel oleks olnud Silvesega mingeid ärilisi kokkupuuteid.

Võin vaid kinnitada, et mingit arvestatavat äritegevust Silvesel Eestis ei ole.