• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 15.08.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas ametite likvideerimine on ilmtingimata hädavajalik?

Tuleb lähtuda ülesannetest, millega keegi kuskil tegeleb. Seejärel peab vaatama, kuidas seda ülesannet on võimalik lahendada. Meie tunnetame küll, et metsaametil on põhjust edasi eksisteerida. Meie struktuuris on 200 allasutust, meil on 4000 inimest, kelle tööd me koordineerime ja kui seda tööd hakkaks tegema mingisugune osakond ministeeriumist, on seda raske ettegi kujutada.
Kindlasti on ameteid, mida on võimalik reorganiseerida. Politsei-, maksu- ja tolliametid jäävad kindlasti alles. Metsaametil ei ole tegemist ainult administreerimisega, vaid tootmisele kaasaaitamisega.
Kahtlemata oleks iga ameti juht väga rumal inimene, kui ta ei suudaks põhjendada, milleks tema juhitavat ametit vaja on. Ma ei võtaks enda peale arvata, millised ametid tuleks just likvideerida. Ma ei tunne nende tööd nii täpselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Iga struktuuri muutmine toob kaasa täiendava bürokraatia. Meiega on ka räägitud, aga ma ei kommenteeri enne, kui olen otsust must- valgel näinud.
On olemas teatud rusika-reeglid. Üks neist on see, kui palju riik sisemajanduse kogutoodangust oma avalikule sektorile kulutab. Arenenud riikides ei ole see üle 10%. Kui kulutused sellest üle lähevad, siis bürokraatia hakkab ennast taastootma. Me peaksime tegema üsna kardinaalseid otsuseid, et seda vältida.
Haldusreformi tuleb nüüd jätkata. Teha võib seda kahtepidi. Võib aritmeetiliselt läheneda, et me järgmisel aastal kirjutame mõnele ametile 0% või miinus 20% juurdekasvuks ja vaatame, mis edasi toimub. Teine võimalus on vaadata üle riigivalitsemisfunktsioonid: kus riik teostab normeerivat ja loovat funktsiooni ja kus ta teostab riiklikku järelevalvet või kus ta osutab palju üldkasutatavaid teenuseid.
Valitsuse haldusreformikomisjon lähtubki funktsionaalsusest. Umbes 9 protsendi, s.o 1200-1300 ametniku koondamise kiitis valitsus heaks. Üks osa ametitest-inspektsioonidest läheb ministeeriumi osakondadeks, teine osa enam riigilt palka ei saa. Näiteks autoregister või haiglad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele