Püssi linn katlamajas kinni

Linnavalitsus on alustanud läbirääkimisi masuuditarnijatega pikaajalise lepingu sõlmimise üle, sest Soomest ostetav katlamaja hakkab linna kütma 1. detsembril, lausus Pill.

Konflikt Püssi soojamajanduses algas, kui üheaegselt investeerisid 6 miljonit krooni soojatootmisse nii Repo Püssi Vabrikud kui linnavalitsus. Viimane võttis katlamaja eest tasumiseks laenu Maapangast pärast valitsuse keeldumist projekti osaliselt toetada.

Tuginedes majanduslikule analüüsile ei ole laenu tagasimaksmise ajal linnal võimalik toota sooja odavamalt kui tehase katlamajas, teatas Margus Leivo.

Majandusministeerium näeb konflikti lahendust jätkuvalt linna ja tehase juhtkonna kokkuleppes, kus tehas esitaks ka soojatootmise hinna kalkulatsiooni.

«Tehase kasum soojatootmisest ei tohi olla ülikasum,» kommenteeris ministeeriumi osakonnajuhataja Märt Ots. Tema väitel on normaalne, kui soojuse müük annab kuni 20 protsenti kasumit.

Repo Püssi Vabrikute direktor Rein Kuusmik märkis, et tema uks on läbirääkimisteks lahti ja tehas on valmis kooskõlastatud hinnaga lepingut sõlmima.

Peeter Pill aga väitis, et seni pole kumbki pool näidanud soovi läbirääkimisi alustada. Jätkuvalt kinnitas ta, et linn võidab oma katlamaja puhul rahaliselt.

Odavam võib soojatootmine tulla vaid siis, kui linn vahe oma eelarvest kinni maksab, kommenteeris Märt Ots. «Aga masuudi hind võib talvel katastroofiliselt tõusta,» hoiatas ta.

Peeter Pill väitis, et linnavalitsusel on mitu pakkumust soovitud hinnaga masuuti hankida.

Masuudi hinda on väga raske prognoosida, sest ta ei ole otseselt seotud maailmaturu hinna kõikumisega, selgitas ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar. «Aga Venemaal, kus kõik on kõigile võlgu, võib üsna odavalt masuuti saada, sest tootja vajab raha,» lisas ta.