Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus peab muutuma

    Sellel nädalal ajalehtede veergudel käivitunud reformierakonna ja koonderakonna liidrite sõnasõda on kahtlemata üks osa valimiskampaaniast, sest tülli pole mindud oma põhimõtete ja eesmärkide kaitsmise pärast. Pärast valimisi istuvad Siim Kallas ja Tiit Vähi jälle naeratades ühe laua taha ja valimiskampaania käigus tehtud sapised märkused unustatakse.
    Äripäev ei usu, et lähiajal valitsuskoalitsioon laguneb. Valitsuskoalitsiooni püsimist ei saa siduda kohalike omavalitsuste valimiste tulemusega, sest eelkõige sõltub valitsuse koosseis erinevate poliitiliste jõudude esindatusest riigikogus.
    Kui vaadata riigikogu koosseisu, siis on selge, et ilma koonderakonnata ei ole reformierakonnal võimalik asutada enamusvalitsust. Selleks, et meie elu hakkaks aga korraldama vähemusvalitsus, pole Eesti ühiskond veel valmis. Teine võimalus, kuidas koonderakonnast lahti saada, on riigikogu erakorralised valimised. Uutest valimistest ei ole aga suurt kasu, sest erakondade esindatus riigikogus jääb praegusega võrreldes enam-vähem samaks.
    Toimetuse arvates on muutused valitsuskoalitsioonis vajalikud, sest praegust valitsust võib võrrelda vankriga, mida tirivad luik, haug ja vähk. Reformierakonna või koonderakonna asemel peaks valitsusest aga lahkuma maarahvaühendus. Ei ole loomulik, et liberaalse majanduse eest seisjad kuuluvad ühte koalitsiooni protektsionismi toetavate maameestega.
    Reformi- ja koonderakond peaksid koostööd valitsuses kindlasti jätkama, sest mõlemad erakonnad on majanduspoliitika osas sarnastel seisukohtadel. Kohati tundub Tiit Vähi oma sõnavõttudes isegi liberaalsem, kui liberaalse majanduse lipulaevaks peetav reformierakond.
    Maamehi võiksid valitsuses asendada Isamaaliit, parempoolsed, mõõdukad ja arengupartei. Kui konkreetne pakkumine teha, siis oleksid praegu opositsioonis olevad erakonnad nõus riigivalitsemisel kaasa lööma ja loobuksid soovist korraldada erakorralised valimised.
    Kindlasti oleks ettevõtjatele kasulik, kui kõrvalleheküljel olevast peaministri kümnest käsust enamiku viiks valitsus ka ellu ja need ei oleks ainult valimiskampaania üks osa. Mis saab olla selle vastu, kui valitsus toetab võrdset konkurentsi, aitab ettevõtjal jõuda välisturule, vähendab inflatsiooni, viib kiiresti lõpule erastamise, toob Eestisse välisinvesteeringuid, suurendab transiiti ja parandab ettevõtluskeskkonda.
    Kahju on ainult sellest, et valitsusjuht alles nüüd, vahetult enne valimisi, need kümme käsku avalikkusele teatavaks teeb. See programm oleks tegelikult pidanud ilmuma juba aasta eest.
    Seni on koalitsiooni tegevus ja mitmed ministeeriumite välja töötatud seaduseelnõud osutunud aga hoopis ettevõtlust pärssivaks.
    Loodetavasti on see aeg nüüd saanud ajalooks ja peaministri ning valitsuse ettevõtjasõbralikkus pole tingitud ainult pühapäeval toimuvatest valimistest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.