Teraviljaturu hinnatase tõuseb ja mõõnab

Aprillis noteeris Chicago kaubandusnõukogu (CBOT) teravilja hinnaks rekordilise 7,5 dollarit bushshelist (27,2 kilo). Läinud nädalal oli hind kukkunud 3,64 dollarile.

Hinnalangus viis selleni, et EL taaskehtestas pärast 16 kuulist vaheaega nisuekspordi subsiidiumid. Ameerika vastas ähvardusega kehtestada oma subsiidiumid.

Aprilli rekordhinnad tingisid vegetatsiooniperioodi algusaja halvad ilmastikuolud. USA teraviljapiirkondade kohalikke probleeme võimendas samaaegne viljavarude kahanemise teema ulatuslik käsitlemine meedias. Viljavarud alanesid kevadel viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

USA viljasaak ületab aga oluliselt esialgsed prognoosid ning nii Kanada, Austraalia kui Argentina tänavune saak on rekordiline. Oktoobris avaldas rahvusvaheline teraviljanõukogu (IGC) arvestused, mis näitasid nisutoodangu viieprotsendilist kasvu, see annab 1996.--97. kasvuaasta kogutoodanguks 571 mln tonni. Seoses sellega ennustas IGC maailma viljavarude suurenemist 10 mln tonni võrra.

Samal ajal kui Rooma toitlusfoorumil arutati, kuidas maailma toita, süvenes teraviljakaupmeeste mure Argentina ja Austraalia rekordsaakide pärast.

Rikkad tööstusriigid on toodangu suurenemisele vastanud hinnasõjaga. EL taaskehtestas ekspordisubsiidiumid. Nii näiteks toetati paar päeva tagasi 350 500tonnilist nisupartiid 380 krooniga tonnist, et muuta see maailmaturul konkurentsivõimeliseks.

Teisipäeval hakkas nisu hind taas tõusma. Põhjuseks olid USA põllumajandusministeeriumi andmed selle kohta, et maailma viljavarud on vähenenud 116,5 miljonilt tonnilt 110,8 miljonile.

Päev pärast seda alustas USA ELi subsiidiumipoliitikale pealetungi. Põllumajandusminister Dan Glickman ähvardas kehtestada ka USA subsiidiumid, kui Euroopa oma eksporditoetusi ei kaota.

Seni on USA erinevalt Euroopast subsideerimisest hoidunud. Sellekohane programm on olemas ning kavandatud vastuabinõuna ELi subsiidiumidele.

Subsiidiumisõda kergitas taas nisu hinda, sel nädalal kõikus see nelja dollari ringis bushshelist. Nädalavahetusel takistasid Austraalias viljakoristust ägedad vihmasajud. Seetõttu võib prognoositud rekordsaak 21 miljonit tonni jääda väiksemaks. Ka see võib lähipäevadel nisu hinda kergitada. DN-REUTER