- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Infosuluga on raske võidelda
Äripäeva küsimustele vastab vandeadvokaat Jaak Oja
Põhiseaduse järgi on nad kohustatud informatsiooni andma seaduses sätestatud korras. Kui hakata seda reguleerivat seadust otsima, siis ainus seadus on avaldustele vastamise seadus, mis kohustab vastama hiljemalt ühe kuu jooksul, täiendava uurimise vajadusel aga kuni kahe kuu jooksul.
Samas on tuua rohkesti näiteid, kus seda ei tehta. Isegi kohtupraktika pakub näiteid, kus riigiasutused jätavad kohtu järelepärimistele vastamata.
Kui riigiasutus ettenähtud aja jooksul ei vasta, jääb üle vaid võimalus ametiasutus kuu aja sees halduskohtusse kaevata. See tähendab täiendavat ajakulu, mis vahel ennast ära ei tasu. Pealegi võib info vananeda.
Kohus kaitseb, kuid kellel on aega oodata.
Keegi võiks huvi pärast selle tee läbi käia.
Tegelikult ongi inimene kaitsetu. Võib ju viidata ÜRO üldisele inimõiguste deklaratsioonile, millega ka Eesti on ühinenud ning mis sisaldab vabadust otsida, saada ja levitada informatsiooni. Sama säte on Euroopa inimõiguste konventsioonis.
Osaliselt on see muidugi täidetud. On riigisaladuse seadus, kus on piiritletud konkreetne küsimustering, mis kuulub riigisaladuse hulka. On mitmeid valitsuse akte, millega on määratletud isikud, kellel on juurdepääs riigisaladustele. On kriminaalkoodeks, milles on määratletud vastutus riigisaladuse reetmise eest. On juba mainitud avaldustele vastamise seadus, samuti asjaajamise kord ja isikuandmete kaitsmise seadus.
Olen kõnelenud mitme riigikohtu liikmega, kes on avaldanud arvamust, et Perli andmebaasis sisalduvate andmete levitamine valdavas osas mingit seaduserikkumist ei kätkenud.
Ainsad andmed, mille levitamist võib seaduserikkumisena käsitleda, on salastatud telefoninumbrid, sealhulgas politseitöötajate kodutelefonid ja kodused aadressid. Nii on see igas demokraatlikus riigis.
Meil võib veel olla nõukogude ajast pärit hirm andmete väljastamise ees. Näiteks Rootsis pole saladuseks isegi relvade koosseis ega kogused, vaid üksnes see, kus need relvad paiknevad.
Statistilised andmed peaksid avalikud olema, mis statistika see muidu on.
Hetkel kuum
Puutusin läinud aasta lõpus kokku ühe juhtumiga, kus oli vaja teada, kas üks hoone on firma arvel või mitte. Mulle öeldi, et see on firmasaladus. Oleksin pidanud hakkama vaidlema, kuid kuna selle taga seisis teine kohtulahend, ei piisanud enam aega uueks protsessiks.
Iga firma fikseerib oma ärisaladused juhatuse otsusega. Lootsin, et äriseadustikus seda mingil määral riiklikult reguleeritakse, kuid paraku seda ei tehtud. Ärisaladuse hulka võiks kuuluda näiteks hinnakujundus, kavatsused konkurentide ees eeliste saamiseks.
Äriregister, kus tuleb registreerida ka muudatused omanikeringis, on avalik, kuid seal olevad andmed võivad olla vananenud.
Seda mõistet on kasutanud ka avaliku sõna nõukogu. Rahvusvahelise tava järgi kuuluvad selle alla kõik tähtsamad poliitikategelased, riigiasutuste juhid ja nende asetäitjad, kohtunikud, advokaadid, prokuratuuritöötajad, firmajuhid, kahtlemata ka ajakirjanikud ise.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on saladuseks loetud näiteks haigused, usulised veendumused, seksuaalsed kalduvused. Üldiselt võib arvata, et poliitik on avaliku elu tegelane kuni oma koduläveni. Sealt edasi tohib astuda üksnes tema enda loal. Seda reguleerivad ka seadused.
Näiteks asjaõigusseadus annab õiguse kinnisasja territooriumilt võõrad välja visata. On olemas ka haldus- ja kriminaalvastutus ruumidesse või krundile ebaseadusliku tungimise eest, kusjuures keegi ei saa omanikule süüks panna, kui tema koerad juhuslikult kutsumata külalisele kallale lähevad.
Omaette probleem on jõuka inimese täpse aadressi mainimine. Informatsiooni luksusliku elamise detailidest võivad ära kasutada kurjategijad. Seda pole veel minu teada juhtunud, ent kui kurjategija pärast röövi kinnitaks, et kuriteo ajendiks oli ajakirjandusest loetud kirjutis, oleks see kurjategija poolt omamoodi fenomenaalne vastutuse jagamine.
Ma kujutan ette, et maksuametil on selles suhtes mingid oma sisemised käskkirjad. Põhimõtteliselt ei tohiks selles mingit saladust olla. Ehkki Eestis kehtib veel sissekirjutuste süsteem ja piisab pöördumisest aadressbüroo poole, kust igaüks võib teada saada igaühe elukoha.
Usun, et need nõuded on tublisti ülepakutud. Tundub, et kohtupraktika on selles osas nüüd kardinaalselt muutunud. Ka au ja väärikuse protsessidel välja mõistetud hüvituste summad on jäänud üsna väikeseks, kui üks teatrinäitleja ja poplaulja välja arvata.
Kohtus peab tõendama, et just konkreetne artikkel oli lepingu sõlmimata jätmise või muu kahju põhjuseks. Lepingu puhul peaksid seda kohtus tõendama ilmselt mõlemad lepingupooled. Eesti kohtupraktika on läinud seda teed, et saamata jäänud tulu arvesse ei võeta.
Juhul kui mõni firma oma konkurendi kohta midagi halvustavat ütleb, peaks süüdi olema ikka ütleja, mitte ajakirjanik. Soovitav on ütlused muidugi linti võtta.
Ajakirjandusseadus võib kaasa tuua ohu, et ajakirjandust hakatakse mingitesse raamidesse suruma. Pigem on tarvilik infovabaduse seadus, mis täpselt määratleks, kellele, mis ulatuses ja kui kiiresti tuleb infot anda, kes seda peaks andma, mis on avalik info ja mis nn ametkonnasisene informatsioon, mille avalikustamist põhiseadus ei nõua.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele