Pioneeri juht Aleksandr Kuzin ütles, et tehase eelmise aasta käive ei olnud eriti suur, kuna aasta esimene pool kulus seni seisnud tehase taaskäivitamisele.
Tema sõnul on Pioneeri töötajate arv võrreldes kaks aastat tagasi olnuga vähenenud kolm korda. Pankrotieelses Pioneeris töötas umbes 300 inimest, praegu on töötajaid 100. «Praegu toodame rohkem kui paar aastat tagasi 300 inimesega,» märkis Kuzin.
Pioneeri põhitoodang on rakiseid (pressvormid ja stantsid). Kõik plastmassdetailid, olgu see siis mobiiltelefoni või televiisori korpus, on valmistatud pressvormidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pioneeri partnerid ja tellijad on Taanis, Rootsis, Soomes ja USAs ning Venezuelas. «Eestisse teeme ka natuke, põhiliselt Normale,» lausus Kuzin.
Firmadest, kes Pioneerilt pressvorme tellivad, nimetas ta telefonitootjat Nokiat ja kodumasinatootjat Electroluxi, samuti USA firmat Auto Radiators Sales Ltd. Ameerika firma oli Pioneeri omanik enne pankrotti. Praegu on see firma suuremaid tellijaid. «Nad tellivad meilt, kuna siin on odavam kui mujal, ja maksavad selle eest. Äri on äri,» nentis Kuzin.
Tehase kahe aasta tagune pankrot oli Kuzini sõnul paljuski tingitud ebapädevast juhtimisest. «See oli siin igas mõttes täielik nõukogude tehas,» lausus ta. «Turundus oli nõrk, toodangu hinnad liiga madalad ja töötajaid liiga palju.»
Transpordifirma AS Piriton ostis 27 miljoni krooni eest pankrotistunud Pioneeri pankrotivara 1995. aasta detsembris ja on praegu 100% Pioneeri omanik. Tehas hakkas uuesti tööle 1. jaanuaril 1996.
Kuzin rääkis, et hooned, kus Pioneer asub, on ehitatud 35--40 aastat tagasi. «Kohe, kui omanik vahetus, hakkasime neid hooneid ja tootmist rekonstrueerima,» lausus ta. «Nüüd on see maja enam-vähem korras ja töötingimused normaalsed.»
Tulevikuplaanide kohta märkis Kuzin, et Pioneeril on Suur-Sõjamäel tootmishoone ning sel aastal üritatakse seal osaliselt tootmist alustada. «Seal on veel kuus hektarit maad, kus võib tegevust arendada,» lausus Kuzin.