21. mai 1997 kell 22:00

Arvutifirmad peatavad Tiigrihüppe andmesideprojekti

«Ministeeriumis tulevad arutusele EENetiga seotud küsimused,» ütles Eesti teaduse ja hariduse andmesidevõrgu EENet juhatuse liige, ASi EsData direktor Ants Wõrk.

EENet on Jaak Aaviksoo juhitava Tiigrihüppe programmi monopoolne andmesidevõrk.

Wõrk väitis, et juhatusega kooskõlastamata taotleb Eesti riigi, Põhjamaade ja Euroopa Liidu kulul tegutsev EENet ülikiireid ja kalleid sideühendusi, mis pole Eesti olusid arvestades otstarbekad.

Tema sõnul pole olemas konkreetset kava, kuidas jaotada riigieelarvest EENetile sel aastal laekuvat 11,4 miljonit krooni.

Nimetatud 11,4 miljoni jagamist otsustavad juhatuse asemel, keda pole kaks aastat kokku kutsutud, EENeti direktor Enok Sein, direktori kt Mihkel Kraav ja valitsusside direktor Jaak Lippmaa.

Levicomi direktori Tõnis Paltsi sõnul dubleerib EENet asjatult mitme teise Interneti-ühenduse pakkuja tegevust ja nii Eesti kui teiste riikide maksumaksja kulul on selline tegevus mõttetu.

Riigi arvutiseerimisprogrammi ehk Tiigrihüppe peakorraldaja Jaak Aaviksoo sõnul ei saa haridussüsteemi arvutiseerimist äriplaani alusel teha. Tema ütlusel on Tiigrihüpe avalik ettevõtmine, mille kooskõlastamine kõigi osapooltega võtaks vähemalt viis aastat aega. Samas hakkab Tiigrihüpe välja kasvama ministeeriumi ettevõtmisest riiklikuks sihtprogrammiks, mis tegutseb kindla kava alusel, lisas Aaviksoo.

Aaviksoo on peale professoriametile Tartu ülikoolis ja Tiigrihüppe projekti juhtimise ametis ka Paldiskisse rajatava Euro Lotto TV projekti nõustamisega. Euro Lotto plaanitavates telemängudes saab osaleda kas telefoni või Inteneti kaudu.

«Tiigrihüpe ja Euro Lotto on minu jaoks kaks täiesti erinevat asja,» ütles Aaviksoo. Tema kontakt Euro Lotto idee välja mõelnud ?veitsi firma esindajatega sai alguse möödunud aasta sügisel, mil ta oli veel haridusminister. «Nii sattuski mu lauale ?veitsi investorite mastaapse lotoettevõtmise projekt, mille suhtes tuli riigil võtta seisukoht,» rääkis Aaviksoo. Tema sõnul arutas valitsus ?veitslaste üleeuroopalist projekti möödunud aasta novembris ja pidas võimalikuks selle kallal edasi töötada.

«See on suur ja veetlev projekt, mis tooks Eestisse sama suurusjärgu asja, nagu on Luksemburgi telejaam RTL. Kui RTL tegi Luksemburgi kuulsaks, siis see projekt teeb Eesti kuulsaks,» tunnistas Aaviksoo.

Hetkel kuum