• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Notarid -- riigi soosinguga tsunft

    Tallinna tunnustatuim notar Tiit Sepp ei välista, et tippnotarid suudavad sissetulekute poolest võistelda keskmise tuntusega advokaatidega. Notarid teenivad aga erinevalt, sissetulekud võivad isegi Tallinna piires kümneid kordi erineda, lisab Sepp.
    Ta peab näiteks kuus 200 000 krooni eest teenuste osutamist üpris heaks näitajaks. «Meie büroo käive on suurem,» nendib Tiit Sepp, keda juristid on iseloomustanud kui meest, kes on tööle pannud hästifunktsioneeriva konveieri.
    Tallinna notari Lia Aigro hinnangul jääb notarile pärast kulude mahaarvamist viiendik käibest.
    Notaritest kui Eesti koorekihist Sepa arvates siiski rääkida ei saa. «Näeme iga päev, kes tegelikult suuri tehinguid sooritavad,» selgitab ta. «Notarid on maksuameti info järgi väga kõrgetel kohtadel, kuid see ei ole Eesti rikkaimate inimeste pingerida. Me ei saa oma tulusid peita, sest tulu on meie töö tagatiseks.»
    «Maksuamet notari kohta infot ei väljasta, sealt saame vaid üldandmed,» laiutab justiitsministeeriumi notariaaditalituse juhataja Raul Joamets notarite teenistusest rääkides käsi. Ühte võin küll öelda: kõik maanotarid ei teeni piisavalt palju, et oleksid suutelised koguma ametikindlustuseks vajalikku kapitali, lisab ta.
    Põlva notar Ere Kürsa sõnul elab ta kindlasti paremini kui mõne Põlva ettevõtte jurist ja maksab makse rohkem kui tavaline põlvalane. «Asjaolu, et vastutan oma töö eest isikliku varaga, annab aga sõltumatuse kohalikust võimust,» rõhutab Kürsa.
    Tallinna notari Piret Pressi sõnul peab notar olema nii kinni makstud, et tal ei tekiks tahtmist võtta altkäemaksu. Tiit Sepp lisab, et ta teab vähemalt üht juhtumit, kui Tallinna notar keeldus sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat altkäemaksu vastu võtmast.
    «Notari tasu seadus hiilgab vaid ühe loogikaga -- et rohkem raha saada,» on Tartu ülikooli juristiharidusega Andrus Koslov ärritunud. Tartu kinnisvarafirma ASi EraVara juhatajana puutub ta notaritega pea iga päev kokku. Miks sõltub volikirja tõestamine tehingu väärtusest, mis loogikaga on pandud notari tasu aktsiaseltsi asutamisdokumendi registreerimisel sõltuvusse firma aktsiakapitalist, küsib Koslov.
    Omaaegne justiitsminister Urmas Arumäe tunnistab, et ta kaotas 1994. aastal lahingu notaritega. «Ma ei tahtnud kinnitada nii kõrgeid tasumäärasid,» meenutab Arumäe. «Notarite lobby oli aga nii tugev, et nad said kõrged tasumäärad ka seadusesse.»
    Tiit Sepa sõnul seisneb tasumäärade filosoofia selles, et odavamatele tehingutele kulutatud aja saaks kinni maksta kallimate tehingutega. «Testamendi tõestamiseks, mis maksab 100 krooni, olen erandjuhul kulutanud terve päeva,» selgitab Sepp. Tema elu suurim toiming oli 120 miljoni kroonise tehingu tõestamine, mille teenustasu oli 360 000 krooni.
    «Mida suurem on tehingu väärtus, seda suurem on notari vastutus,» põhjendab Joamets justiitsministeeriumist kõrget tehingutasu.
    Joamets juhib tähelepanu sellele, et volikirja saab tunduvalt odavamalt tõestada ka tehingu hinda määramata. «Klient peab ise valima, kas talle on kasulikum määrata ostuhind või mitte,» lisab ta. «Ostuhinna määramine hoiab aga ära hilisemad vaidlused.»
    Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv tunneb notaritest rääkides aga hoopis muret, kas notaritele riiklikult garanteeritud suur sissetulek tagab ikka nende töö kvaliteedi. «Notarite vead hakkavad ilmnema alles 5--10 aasta pärast,» selgitab Liiv. «Seega alles pärast teatud aja möödumist saab notaritelt hakata kompensatsiooni nõudma.»
    Mingi ettekujutuse notari teenistusest annab tema kuukäibest sõltuv igakuine maks notarite kojale ja ametikindlustusleping.
    Notarite koja esinaise Kai Sepa sõnul kõigub makse kojale 2000--8000 krooni vahel.
    Notari omavastutus kliendile kuni miljonikroonise kahju tekitamise korral on 50 000 krooni. Kuna ametikindlustuse miinimum on miljon krooni, tuleb notaril sellest summast suurema kahju tekitamisel kliendile kahju hüvitada oma vara arvel.
    Seda juhul, kui ta pole teinud ametikindlustust suurema summa peale. Enamik notareist on end kindlustanud 1--5 miljoni krooni piires. Tiit Sepp tahab aga oma 10-miljonilist ametikindlustust suurendada 15 miljonile kroonile. «Võibolla on ka 15 miljonit vähe,» lisab ta. «Minu enda huvides on teha suurem kindlustus.»
    Seni pole veel ükski Eesti notar tehingute eest oma varaga vastutama pidanud.
    Kuigi notariaadi ja notari tasu seaduse parandusettepanekud on kooskõlastusringil, jäävad tasumäärad Joametsa sõnul muutmata, selliseks, nagu nad kehtestati 1994. aastal. «Kui notari tasu vähendada, jäävad maapiirkondade notarid nälga,» põhjendab Joamets. «Meie eesmärk on, et kogu Eesti oleks notariteenusega kaetud.»
    Põlva notar Ere Kürsa tööpuuduse üle ei kurda, sest pidevalt suureneb tehingute arv kinnistutega. «Põlva maakonnas on võrreldes paljude teiste maakondadega suhteliselt rohkem maad tsiviilkäibes,» räägib Kürsa.
    Joamets ei välista, et notaril on alati õigus seadust tõlgendada. «See on rohkem notari kutse-eetika ja notarite koja küsimus,» lisab ta kärmelt. «Kuni seadust rikutud pole, pole justiitsministeeriumil põhjust sekkuda.»
    Notarid Kai Sepp, Lia Aigro ja Piret Press omanimelisest notaribüroost leiavad, et paraku on Eesti seadustes erinevaid võimalusi juriidilise lahendi leidmiseks. Nii võivad tekkida näiteks seaduslikud hinnakäärid pandiõiguse ümberregistreerimisel, abikaasade vastastikuse testamendi tõestamisel, hüpoteegi muutumisel, loetlevad nad.
    Notaril on seadusega lubatud võtta konsultatsioonitunni eest tasu kuni 200 krooni. Seda juhul, kui ei järgne notariaaltoimingut. Põlva notar Ere Kürsa ütleb, et näiteks maainimeselt küll konsultatsiooni eest tasu nõuda ei saa. «Maainimene vajab juriidilist abi, advokaat on kallis ja kaugel ning vallaametnikud pole kõikides juriidilistes küsimustes kompetentsed.»
    «Notarite koja ülesanne ongi ühtlustada notarite tegevust,» räägib notarite koda juhtiv Kai Sepp. Notarite koja ülesanne on muretseda ka järelkasvu ehk notarite kandidaatide eest. Seda ülesannet on mitmed juristid tõlgendanud kui kiivat võitlust tsunfti võimaliku laiendamise vastu.
    Viimasel notarikandidaatide konkursil läbis 30 soovijast notarite koja filtri kolm inimest. «Kuna notar pannakse paika eluks ajaks, siis peab ta olema tööga kindlustatud,» põhjendab Press notari valiku kitsaid kriteeriume.
    Notari ametikohtade arvu määrab justiitsministeerium. Joametsa sõnul on alates 1994. aastast vähenenud notari kohtade arv nelja võrra. Kui optimaalseks loetakse üks notar 15 000--20 000 inimese teenindamiseks, siis praegu on Eestis ette nähtud 64 notari kohta, millest täitmata on viis: kaks kohta Ida-Virumaal ja üks koht Tartus, Valgamaal ja Jõgeval. Jõgeva koha täitmiseks konkurss praegu käib, Tartus kuulutatakse konkurss välja lähemal ajal.
    Kõige suurem on konkurents Tallinnas, kus praegu tegutseb 21 notarit. Tiit Sepa sõnul pole notarite puhul vaba turg mõeldav. «Erinevalt kaubaturust, kus kaubaküllusel kauba hind langeb, langeb notarite üleproduktsiooni tingimustes notarite töö kvaliteet,» on ta kindel. «Notar võib siis toimingute tegemisel silma kinni pigistada, sest muidu ei elata ta end ära,» hoiatab ta.
    Alates 1993. aasta lõpust, mil nimetati ametisse Eesti Vabariigi notarid, pole ühtki notarit kriminaalvastutusele võetud.
    Joametsa sõnul on distsiplinaarvastutuse seaduse järgi tagandatud kaks Valgamaa notarit, keda süüdistati dokumendi võltsimises. Praegu on justiitsministeeriumis käsil distsiplinaarmenetlus Tallinna notari Peeter Tehveri suhtes, keda kahtlustatakse valede volikirjade vastuvõtmises.
    Majanduspolitsei on Tehveri tegevuse uurimiseks algatanud kriminaalasja, süüdistades notarit kelmuses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Volkswageni autotarkvaraettevõte muudab oma äristrateegiat Eestis
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.