AS Velvam pakkus aastaid erastada püütud Painküla tärklisetehase eest erastamisagentuuri määratud alghinna ja oli nõus enda kanda võtma ka tehase 45 miljoni krooni suuruse võla endise NSV Liidu välismajanduspangale.
Veljo Ipits ja Vambola Kolbakov on ka ASi A.O. Imbi taga, kellel jäi NSV Liidu välismajanduspanka omal ajal kinni 3,3 miljonit USA dollarit, mistõttu tahavad ärimehed Painküla tärklisetehase võlast vabaneda tasaarvelduse teel.
«Meie nõudeõigus katab Painküla tärklisetehase kohustuste suuruse ja me kavatseme oma nõudeõigust võla kustutamisel kasutada,» lausus ASi Velvam nõukogu esimees Veljo Ipits.
«Ostsime tärklisetehase selleks, et rajada sinna tänapäevane toiduainetööstuse kompleks,» ütles Ipits. Tema sõnul ei avalikusta AS Velvam oma äriplaani enne, kui erastamisagentuuriga on müügilepingule alla kirjutatud ja omandiõigus ostjale üle tulnud, mis peaks juhtuma kuu jooksul.
Ipitsa sõnul on Painkülas olemas head eeldused toiduainetööstuse rajamiseks, sest olemas on küllalt ajakohased puhastusseadmed ja kommunikatsioonid ning tootmiseks sobivad hooned.
Poole kilomeetri kaugusel on raudtee ja 5 km kaugusel Jõgeva linn.
Vambola Kolbakovi sõnul kavatsevad nad Painkülas tööd anda ligi sajale inimesele ja elavdada Jõgeva tööstuspilti.
Äripäeva andmeil võib Painkülla tekkida toiduõlitööstus, sest Veljo Ipits ja Vambola Kolbakov on Lõunatööstuse ASi kaudu omanikud ASis Werol, mis on sel kevadel loodud Eestisse toiduõlitehase rajamiseks.
Kolbakovi sõnul on ainuüksi õlitehase seadmetesse kavas investeerida ligi 80 miljonit krooni. Tehase maksimumvõimsus oleks 120 tonni toiduõli päevas ja ettevõte peab omanike sõnul toodangut andma aasta pärast.
ASi Werol omanikud ei soovinud Painküla tärklisetehasesse õlivabriku rajamist ja õlitööstuse käivitamiseks vajalike investeeringute täpseid suurusi ja allikaid kommenteerida.
«Tehase ostulepingu sõlmib AS Velvam ja kuni meil tehase omandiõigust pole, ei saa me seal mingeid tulevikuplaane teha ega mingi projektiga liitumise võimalikkusest samuti rääkida,» ütles Ipits.
Erastamisagentuur kuulutas Painküla tärklisetehase erastamise esimest korda välja 17. novembril 1992. Neli korda on erastamisagentuur üritanud tehast müüa oksjonil, üks kord eelläbirääkimistega pakkumise teel.
Tehas on erastamisjääkide nimekirjas 1993. aasta oktoobrist, mil ettevõtte ühe osa erastas Pepsico Eesti AS. Painküla tärklisetehase müüki on takistanud 45 miljoni krooni suurune võlg, mida seni keegi pole soovinud enda kanda võtta.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on kohustuste suurusega põhjendanud ka ettevõtte suhteliselt madalat, nelja miljoni kroonist alghinda enampakkumisel.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.